Neuroteadlane Jaan Aru: aju mõtleb kehale välja tervisehädasid

Kas väsimus võiks olla märk raskest haigusest? Aga üliaktiivsus? Info ülekülluse ajastul kimbutab terviseärevus üha rohkemaid inimesi. Millest see tuleb, et inimesed endale tervisehädasid ise välja mõtlevad, selgitab Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti Ülikooli neuroteadlane Jaan Aru Novaator.err.ee vahendusel.

Aju on meister vähestest andmetest suurte järelduste tegemises. See on alus inimeste nutikusele, aga kahjuks toob endaga kaasa ka probleeme, sest vahel teeb ta neid järeldusi kiiresti ja valesti.

See osutub probleemiks, kui inimestel on palju informatsiooni: alati on võimalik leida andmed, mis toetavad mingi tervisehäda olemasolu. Näiteks võiks inimene, kelle laps kodus jookseb ja lollitab, arvata et ehk on lapsel aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Või inimene, kes ei jaksa midagi teha, võiks arvata, et tal on depressioon.

Tegelikult ei pruugi see nii olla. Aju on vilets järelduste tegija, kuna niipea kui ta järeldusele jõuab, otsib ta sellele ainult kinnitust ja ignoreerib neid fakte, mis järeldusega ei sobi.

Kui teile tundub, et teil on mingi haigus, siis käituge nagu teadlane.

Esiteks küsige, kas on teie järeldusega vastuollu minevaid andmeid. Näiteks kui eile mängis teie laps tund aega rahulikult ja koolis on ka kõik hästi, siis lapsel ei ole tõenäoliselt aktiivsus- ja tähelepanuhäiret, vaid tal on lihtsalt kodus igav. Äkki tasuks lapsega minna loomaaeda või näitusele?

Teiseks mõelge, kas on ka teisi põhjuseid, mis võiksid sümptomeid selgitada. Ehk olete te viimastel päevadel halvasti maganud – see selgitaks, miks teil on vähe jõudu ja negatiivsed mõtted kimbutavad. Teil pole depressioon, teil on ilmselt unepuudus!

Kolmandaks küsige nõu oma sõpradelt. Kui teile tundub, et teil on midagi häda, siis ärge pöörduge esimese asjana arsti juurde, vaid rääkige oma heade sõprade ja lähedastega. Ja kui keegi tuleb teile oma tervisehädast rääkima, siis muidugi kuulake hoolikalt, aga aidake oma sõbral või sugulasel mõelda, kas tegu on tõesti tervisemurega või on see pelgalt üks aju poolt välja mõeldud mure.

Seega kui häda on suur, siis tuleb kindlasti arsti juurde minna aga palun ärge kulutage raha imeravitsejate ja kristalli-, aura- ja teiste kummaliste teraapiate peale. Selle raha eest võiks hoopis osta kogu perele tervislikumat toitu ja katta trennikulusid.

Allikas: Veri kehas liikuma: lihtsad harjutused, kuidas aktiveerida vereringet ja ennetada haigusi

Hoolitse oma tervise eest: juba 15 minutit igapäevast kõndimist muudab sinu keha ja elu!

105-aastane jaapani arst avaldas pikaealisuse saladuse

Värskenda oma aju: kõndimine parandab mõttetööd

Kõnni end saledaks | Kaota jalutades kuni 1 kg nädalas

Seotud