Neli ohtlikku ainet, mis sinu šampooni sees kindlasti olla ei tohiks

Kas sa peseksid juukseid nõudepesuvahendiga? Ei? Aga kui lisada nõudepesuvahendile hulganisti parfüümi, näpuotsaga silikooni, panna see ilusasse värvilisse pakendisse ning lasta seda reklaamida oma lemmiknäitlejannal?

Supermarketi šampooniriiulil pakutav võtab silme eest kirjuks ka kogenuimal kosmeetikahail. Kui ostjal pole just keemikuharidust, on koostisosade loetellu süvenemine mõttetu — aru neist ei saa, kiri on pisike ning tihtipeale on eestikeelne tekst otse selle peale kleebitud. Nii teemegi valiku pigem hinna, brändi ning pudeli kuju alusel. Nõnda toimides võime aga pahaaimamatult osta toote, milles sisalduvad komponendid võivad kaasa tuua tõsised tervisehädad. Vaatame lähemalt, mida enimlevinud kemikaalid šampoonides endast kujutavad:

Sodium Lauryl Sulfate (SLS) on odav tööstuslik puhasti, mis tekitab hulgaliselt vahtu. See on peamiseks puhastavaks aineks mitmes nõude- ja põrandapesuvahendis. SLS eemaldab küll efektiivselt mustuse ja rasu, kuid samas ärritab ning kuivatab nahka, pannes peanaha veelgi aktiivsemalt rasu tootma. Nõnda tuleb pead pesta üha tihedamini, et juuksed puhtad tunduksid. SLS võib häirida laste silmade normaalset arengut, põhjustada täiskasvanuil silmakae teket, aeglustada haavade paranemist ning juuksekasvu.

Pead pestes imendub väike kogus meie organismi ning püsib meie kudedes kuni viis päeva. Segunedes teiste kemikaalidega võib see moodustada meie kehas kantserogeenseid ühendeid. Kui avastad, et juukseid langeb välja rohkem kui tavaliselt, peanahk on kuiv ja ketendab ning juuksed lähevad kiiresti mustaks, on soovitav proovida SLS-vaba šampooni. Looduslik alternatiiv on näiteks kookosglükosiid (pakil kirjas Coco Glucoside), mis puhastab sama efektiivselt, kuid ei kuivata nahka ega stimuleeri seega rasueritust. Vältida tasub ka SLS-i nõrgemat analoogi Sodium Laureth Sulfate’i.

Parabeenid (levinuimad on methyl-, propyl-, butyl-, ethylparaben) on odavad kunstlikud säilitusained, mida kasutatakse tootes mikroobide leviku takistamiseks. Parabeenid võivad häirida östrogeeni ehk naissuguhormooni tootmist meie organismis. Neid on leitud rinnavähi kudedest, mis viitab seosele parabeenide ja rinnavähi vahel ning kinnitab, et parabeenid kuhjuvad meie organismis muutmata kujul. Laborikatsetes on avastatud, et butüülparabeen (butylparaben) mõjutab meessoost testloomade paljunemisvõimet. Sa muti on tõestatud, et UVB kiirguses kiirendab metüülparabeen (methylparaben) naha vananemist. Lisaks šampoonile leidub parabeene ka näokreemides, dekoratiivkosmeetikas, deodorantides ning hambapastades.

Petrolatum (pakendil võib esineda ka Mineral Oil, Paraffin, Paraffinum Liquidum, Petroleum Jelly või Mineral oil nime all) on naftatöötluse kõrvalprodukt, mida leidub sadades odavates kosmeetikumides. See tekitab nahale kileja kihi, mis tekitab küll tunde, et nahk on sile ja niisutatud, kuid samas takistab naha normaalset ainevahetust. Petrolatumit leidub kreemides, huulepalsamites, aga ka juukstetoodetes. Pikajalisel kasutamisel kuhjub see juustesse ning põhjustab katkemist ja rabedust. Petrolatum võib olla tootmisprotsessis saastunud kantserogeensete ühenditega. Parem alternatiiv on tarvitada külmpressitud looduslikke õlisid nagu kookos- ja oliiviõli, mis niisutavad nahka ja lubavad sellel vabalt hingata.

Silikoone (pakendil dimethicone, dimethiconol, cyclomethicone ja phenyl trimethicone nime all) kasutatakse laialdaselt nii šampoonides ja palsamites kui mitmetes juuksehooldustoodetes. Sarnaselt petrolatumiga kinnituvad need juuksekarva pinnale, siludes seda ning jättes juuksed näiliselt läikivaks ja terveks. Samas ei saa silikoonikihiga kaetud juuksekarv õhust endasse niiskust siduda ja muutub lõpuks kuivaks ja hapraks. Kui kannatad juuste pideva katkemise all, on tark vältida silikoone oma juuksehooldustoodetes.

Kehalt maha pestud šampoonid ja seebid jõuavad lõppuks heitvette. See tundub väikese kogusena kuni mõtleme miljarditele, kes neid tooteid samuti igapäevaselt kasutavad. Heitvee filtrid ja puhastid pole loodud neid kemikaale eemaldama ja nõnda kuhjuvad nad keskkonda. Kõiki siin kirjeldatud aineid loetakse suures kontsentratsioonis keskkonnale ohtlikuks. Kuid kemikaale, mida meie igapäevakosmeetika sisaldab, on sadu — nagu ka nende kõrvalmõjusid meie tervisele. Seda enam on mõistlik järjekordset toodet ostes tutvuda kõigepealt selle koostisosadega ning mitte lasta end peibutada ilusast värvilisest pakendist.

Autor: Eva Ligi

Allika: Delfi Naistekas

Seotud