1. Armastus, empaatia ja kaastunne
Enamikul suureneb empaatia ja kaastunne ning kasvab hoolivus ümbritseva suhtes.
2. Eneseareng
Surmalähedane kogemus võib olla enesearengu katalüsaator. Inimesed viivad ellu positiivseid muutusi ja kujuneb parem versioon iseendast.
3. Ühtsuse ja seotuse tunne
Surmalähedase kogemuse järjel võib tekkida parem side kõigi elusolenditega. Tekib ühtsustunne ja vastastikune sügavam seotus.
4. Laiem arusaam maailma ja elu toimimisest
Sügavas surmalähedases kogemuses võib avaneda kõrgem arusaam. Mis on elu? Kust tuleme ja kuhu läheme? Isegi kui seda ei suuda sõnadega seletada, jääb alles tundmus ja teadmine, kuhu teel ollakse.
Raamatu „Surmalähedased kogemused“ autor Karl Käsnapuu sõnul on surm Eesti ühiskonnas endiselt tabuteema ja seetõttu ei taheta rääkida ka surmalähedastest kogemustest – kardetakse naeruvääristamist. „Tegelikult on need lood enamasti positiivsed, sest inimesed kirjeldavad surmalähedasi kogemusi helgetena – neil on sel ajal hea ja turvaline olla,“ räägib Käsnapuu, kes on inimeste lood ka peagi ilmuvasse raamatusse kogunud.
„Surmalähedases olukorras olnud räägivad ebamaiselt säravast valgusest, mis koosnevat puhtast armastusest. See on midagi täiesti teistsugust elus kogetavast dramaatilisest armastusest,“ kirjeldab autor ning lisab, et need kogemused on kõigil inimestel üllatavalt sarnased. „Lisaks võivad inimesed näha tagasivaadet tervele oma elule ning saada seejuures uusi teadmisi ning arusaamu.
„Kuna surmalähedased kogemused toimuvad ebamaisetes olukordades, siis on mõistlik nende kirjelduste suhtes hoida avatud meelt. Erinevad inimesed võivad kasutada erinevaid väljendeid. Raske on sõnadesse panna sügavaid subjektiivseid kogemusi, mille kohta pole isegi sõnu olemas.“
