Mõnedes suguvõsades esineb ajuhäireid, sh neuroloogilisi või psühhiaatrilisi haigusi sagedamini kui teises. Nõnda on nende esinemist soodustavad tegurid osaliselt pärilikud ja uuringute käigus on teadlased tuvastanud ka juba hulga hulga nende haiguste geneetilisi riskitegureid. Samas on jäänud selgusetumaks, miks pole evolutsioon taoliste haiguste riski kergitavaid geenivariante välja praakinud.
Mõistatuse lahti harutamisele on andnud hoogu vana-DNA, sh neandertallaste pärilikkusaine uurimine. Kui nüüdisinimene enam kui 60 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändas, kohtus ta teiste arhailiste inimestega, näiteks neandertallastega, ja segunes nendega. Iga praegusaja inimene, kes pole pärit Aafrikast, kannab umbes kahte protsenti neandertallaste geenipärandist.
