Naiseks olemise kunst VII: Perenaise ülesanded on Võluri valdkonnast – kuidas luua nähtamatu Armastuse Ruum ja seda ka hoida?

Loe lähemalt naise elutervetest arhetüüpidest – Tütarlaps, Armastaja, Perenaine, Kuninganna ja naise variarhetüüpidest, sellest, mida mehed naistest tahavad, milline on huvitavaks naiseks olemise retsept, sellest, kuidas tabamatu fluidum teeb Armastaja salapäraseks ja millised märgid näitavad, et Armastajat on tabanud nunnastumine ning millised on Perenaise omadused ja ülesanded.

Perenaise esmane ülesanne on Võluri valdkonnast – ta peab looma nähtamatut ja suutma seda pikaajaliselt hoida. Perenaine teeb majast/korterist kodu. Kodu pole mitte ainult kardinad, küünlad ja mööbel, vaid midagi palju enamat. Naine täidab kodu energiaga, mida ei saa kuidagi katsuda, mida ei saa pisidetailide (millele mehelikkusel tavaliselt silma ei jagu) – kaunistuste ja lillede – arvele kirjutada.

Hea Perenaine täidab kodu armastusega. Võta siis kinni, mis see on – puhtus, hea lõhn, korras toad, maitsekalt paigutatud mööbel? Ei, ei, see on mingi eriline tabamatu asi – nagu Armastaja fluidum, ainult, et perenaisekäsi oskab fluidumi laiali laotada aeg-ruumi teljel, mähkides sellesse ka iseenda ning oma suhted.

Hea Perenaine loob enda ümber Armastuse Ruumi. Kuidas seda mõista?

Seda teemat uurides avastasin Anatoli Nekrassovi (“Emaarmastus” Pegasus 2006)  suurepärase teooria Armastuse Ruumist. Selle asemel, et ise uut definitsiooni välja mõelda, kuidas suhet kooshoidvat erilist fluidumi nimetada, viitan Nekrassovi poolt kirjeldatud mõistele. Tahan Sulle, hea Perenaine, tutvustada lühidalt selle tarmuka Vene psühholoogi teooriat ja Armastuse Ruumi kontseptsiooni.

Kui kokku saavad ennast väärtustavad, austavad ning armastavad naine ja mees, moodustavad nad paari ja nende ümber tekib Armastuse Ruum. Nad on teineteisele kõige tähtsamad, nad hoolivad üksteise vajadustest, toetuvad teineteisele, ent kõige aluseks on siiski see, et kumbki suudab ka ise endast hoolida ja ise “püsti seista”.

Paar loob kodu, koju sünnivad lapsed, seal külastavad meest ja naist nende vanemad, kodunt minnakse tööle, tegeletakse hobidega, sõpradega ja kõige muuga. Just selles järjekorras.

1.       Naine ja mees

2.       Kodu

3.       Lapsed

4.       Vanemad, suguvõsa

5.       Töö

6.       Hobid, sõbrad.

Selle väärtussüsteemi järgi sünnivad lapsed Armastuse Ruumi ja näevad juba siis, kui veel kaelgi ei kanna, oma vanemate kokkuhoidmist ja armastust. Selline ruum on parim pesa kasvamiseks, usub Nekrassov. Soovitan Sul Nekrassovi “Emaarmastust” lugeda, minu jaoks oli see silmiavav kogemus. Isegi kui Sa kõige selles kirjutatuga ei nõustu, annab see kindlasti piisavat mõtlemisainet. Aga jätame nüüd Nekrassovi teooria ja lähme omasoodu edasi.

Kui inimene on vallaline, siis saab ta lubada tõsta enda kõrvale partneri asemele vastavalt soovile nii töö, hobid kui sõbrad ja luua nendega oma Armastuse Ruum. Armastuse Ruum on üks vägev paik – see annab reeglina nii palju energiat, et sealt võrsunud tegevused/suhted kipuvad õnnestuma.

Kui aga püsisuhtes inimene tahab Armastuse Ruumi paigutada partneri ette midagi/kedagi muud, on varsti kuri karjas.

Laste ülesanne Armastuse Ruumis kasvades on pikkamööda iseseisvuda. Kaheksateistkümnendaks eluaastaks peaks noor olema võimeline ise endaga hakkama saama. See tähendab ju ka seda, et vanemad peavad last järjest vähem kontrollima, laskma teda vabaks, et ta saaks Armastuse Ruumist lennata välja ja luua oma Armastuse Ruum endale meelepäraste tegevuste ja inimestega.

Kuidas aga päriselus asjalood tihti on? Armastuse Ruumi õnnistav oreool ei ümbritse sugugi mitte iga paari.

Väga tihti moodustab ema oma vastsündinud lapsega Armastuse Ruumi. Neil kahel on seal õndsuses imearmas olla, nii võib veeta aastaid. Mida kehvem on paari omavaheline suhe, seda suurema tõenäosusega tekib ema ja beebi vahel läbitungimatu Armastuse Ruum – lõpuks ometi on naisel, keda tingimusteta armastada ja keegi, kes vajab teda nii päeval kui öösel. Milline õnn!

Kui üksik naine saab lapse, võivad nad selles nirvaanalaadses seisundis püsida aastaid ja kedagi see ei häiri. Tavaliselt sünnib laps siiski paari juurde ning just lapse sündides hakkab paarisuhe paljudel kiiva kiskuma. Miks? Sest mees jääb Armastuse Ruumist välja.

Kui üks vanem loob lapse, töö või hobiga oma Armastuse Ruumi, tunneb teine partner end väljajäetuna ning ta kas iseseisvub või muutub kurvaks ja kibedaks. Teame ju kõik juhtumeid, kus mees pühendab oma tööle kogu aja ja energia või käib ta golfi mängimas/rallit sõitmas/sõpradega väljas ning naine ootab nukralt või tigedalt kodus. Õnnelikul juhul on naisel omad iseseisvad tegevused.

Sama juhtub mehega, kui naine pühendab end jäägitult lapsele ja unustab mehe sootuks. Mehel ei jäägi muud üle kui iseseisvuda. Ainult et temal ei kulu kaheksateist aastat, kuni ta õpib iseseisvalt sööma, riietuma ja leiab endale meelepärase(d) kaaslase(d). Armastuse Ruumist välja jäänud mees iseseisvub üllatavalt kiiresti.

Armastuse Ruumi lapsega kipub kõige sagedamini looma Kanaema. Ta on nii hõivatud oma tibukesega ega pööra mehele enam mingit tähelepanu. Ta arvab, et laps on nii väike ju ainult mõned aastad – küll hiljem jõuab jälle mehega suhelda. Mõnikord aga tulevad lapsed järjest ning mees on aastateks Armastuse Ruumist välja arvatud.

Tänasel päeval on pereterapeudid ühel nõul, et paarisuhe tuleb seada esikohale. See ei tähenda, et lapsed jääksid hooletusse või et tööd ei peaks tegema ning olema kogu aeg kahekesi ninapidi koos. Samamoodi ei tähenda iseenda armastamine seda, et ema jätab põdura lapse koju ja läheb teatrisse.

Paarisuhte esikohale seadmine tähendab teineteise vajadustega arvestamist, koostööd, toetust ja vastastikku rahuldavat aja, raha ja energia jagamist ka keerulistel aegadel. Eriti just keerulistel aegadel nagu seda toovad kaasa väikesed lapsed, rasked ajad tööelus või muud elulised kriisid. Just sel ajal on Armastuse Ruum eriti tähtis.

Armastuse Ruum ei tähenda igapäevast päikesepaistet, tülide, lahkarvamuste ning konfliktivaba elu. Oh ei, sugugi mitte. Aga Armastuse Ruumis lahendatakse tülid ära, need ei jää nädalateks, kuudeks või aastateks vinduma, et siis jõulu ajal lahvatada: “Aga tookord jaanipäeva ajal ütlesid sa mulle……!” Armastuse Ruumis pole kohta hoolimatusele, näägutamisele, õelutsemisele, solvamisele, tahtlikule haigettegemisele, vaimsele ega füüsilisele vägivallale. Armastuse Ruum aktsepteerib erinevaid arvamusi ja pikaajalise heaolu huvides jõutakse seal andestamise, kompromisside ja koostööni.

Kui aga Armastuse Ruum jääb ahtaks ja emb-kumb partnereist loob endale uue Armastuse Ruumi väljaspool oma paarisuhet, satub suhe õhukesele jääle. Olematust Armastuse Ruumist on altim lahkuma mees kui naine.

Miks siis nii?

Armastuse Ruum ja turvatunne on omavahel väga tihedalt seotud. Naine loob Armastuse Ruumi – selle nähtamatu, aga tunnetatava energeetilise välja. Mehed vajavad Armastuse Ruumi, et sealt minna mammutijahile. Ja nad tahavad naasta saagiga Armastuse Ruumi. Mehed, kelle panus suhtesse on sageli materiaalsem kui naistel, määratlevad oma suhte rahulolu tihti just läbi selle nähtamatu välja. Tihti on just see nähtamatu väli – Armastuse Ruum – mehe suhtegravitatsiooni kese, mis ei lase tal ära orbiidile lennata. Armastuse Ruum on preemia, mida mees maise vara kojutoomise eest soovib. Armastuse Ruumis avaneb mees ja tahab panustada oma armastust, väljendades seda materiaalse panuse läbi.

Naised ihaldavad suhtes turvatunnet. Turvatunde saab naine mehelikkuselt. Nii meestelt kui iseenda mehelikult poolelt (arhetüüpselt Perenaiselt ja Kuningannalt), mis tänapäeval naistelgi lubab mammutit küttida. Tütarlaps ja Armastaja oma naiselikus vibratsioonis ei taga naisele turvatunnet. Mida rohkem on naises naiselikkust, sest rohkem igatseb ta mehelikku panust oma turvatunde tekitamisesse. See on ka põhjus, miks naised, kel mehelikud arhetüübid nõrgalt esindatud on ja kes toimivad põhiliselt vaid naiselikes arhetüüpides (ehk siis Tütarlapses ja Armastajas), otsivad endale edukaid ja hakkajaid mehi – siis pole neil tarvidust turvatunde tekitamisega oma pead ja elu vaevata.

Loomulikult tahavad kõik naised olla koos edukate ja hakkajate meestega, mitte ainult naiselikes arhetüüpides naised. Samas paljudele meestele pole oluline, et naine oleks edukas. Piisab sellestki, kui naine on naiselikult soe ja õrn ning pakub Armastuse Ruumi.

Turvatunde annavad naisele nähtavad asjad – raha, eluase ja mehe kohalolu, kes parandab katki läinud asjad, mehe jõulised käed, mis jaksavad tõsta raskeid asju, tema lai selg, mille taha pugeda, kui hirm kimbutab, ja tugevad õlad, mille najal nutta oma pisarad.

Omapärane tasakaal – naine annab nähtamatut ja igatseb vastu nähtavat, mees annab suhtesse käegakatsutavat ja igatseb vastu käegakatsumatut.

Nii ongi – naine loob Armastuse Ruumi ja soovib saada mehelt turvatunnet. Mees annab turvatunde ja soovib saada naiselt Armastuse Ruumi. Saanud naiselt Armastuse Ruumi õnnistava kogemuse, tunneb mees end naisega turvaliselt. Saanud mehelt turvatunde, tunneb naine end armastatuna ja armastavana.

Kui mees lahkub suhtest, on sel tavaliselt kaks põhjust:

1. Mees on suhete valdkonnas ebaküps.

Raskuste tekkides otsustab ta lahkuda ja leida uus, probleemivaba suhe. Tõenäoselt jõuab ka see järgmine suhe probleemsesse faasi ja mees on silmitsi samasuguse olukorraga, mille eest ta juba kord pages. Ebaküpsus võib olla seotud ikka veel lapsikus energias viibimisega. Mees tahab lapsikult ainult saada. Ta kogub naistelt (seksuaal)energiat ja sellest tiivustatuna lendab edasi järgmisele õiele. Nagu mesilind.

2. Paar ei elanud Armastuse Ruumis.

Küps mees ei lahku suhtest kunagi kerge südamega. Ta on juba pikalt tundnud, et midagi on korrast ära, koos ollakse harjumusest või kohustustest, lapsed, laen, hüpoteek, kinnisvara, perekondlikud sidemed hoiavad inimesi tugevate sidemetena kaua suhtes, kus hing juba ammu ei laula.

Ent ometigi rebivad mõned mehed end neist sidemeist lahti.

Jah, alati saab neidki süüdistada ebaküpsuses, kannatamatuses ja seitsmes muus surmapatus. Kohusetundlike, tublide meeste lahkumise korral oma pere juurest jookseb tihti läbi ühise nimetajana Armastuse Ruumi puudumine. Naine võib olla hõivatud laste või mingi kogu tema aja ja tähelepanu neelava (töö)projektiga. See naine on võtnud oma meest iseenesestmõistetavana. Mees on olnud rahateenija, transporditeenuse osutaja, remondimees. Mees on kõike seda teinud, ent ometigi pole naine juba ammu vaadanud teda imetleva pilguga, pole pakkunud talle osakestki sellest soojusest, mida tal jagub lastele või tähelepanust, mida ta pakub oma sõbrannadele või talle olulisele ettevõtmisele. Rääkimata Armastajast – ka sellest arhetüübist pole naine mehe suunas imetlevalt, igatsevalt õhanud.

See mees on olnud näljas – armastusenäljas. Ta läheb, sest sellises suhtes ta kängub. Ta läheb, sest enesealalhoiuinstinkt käsib tal ellu jääda. Jah, ta on füüsiliselt küll elus, ent ta hing ja vaim on suhtest ammu lahkunud, Armastuse Ruumi ju pole.

Naised lahkuvad suhtest harvem, sest nad peavad ju turvatunnet, mida mees tihti pakub, oluliseks. Nii mõnigi kord olulisemaks kui Armastuse Ruumi. Kuigi see võib lõhestada hinge – armastus ja huvi on otsas, aga laste ja turvalisuse pärast ei saa/julge minna. Uut Armastuse Ruumi on laiast ilmast lihtsam leida kui turvatunnet. Värske Armastuse Ruumi pakkujaid on rohkem kui turvatunde pakkujaid. Seepärast ongi meestel lihtsam minna – nad ei kaota lahkudes turvatunnet. Naistest lahkuvad vaid need, kellel on usk omaenda turvalisse hakkamasaamisesse.

Mõned mehed valivad suhtesse jäämise ka siis, kui Armastuse Ruumi pole, ent vaatad neid ja nad ei kiirga endast sügavat rahulolu. Nad ei julge või ei taha purustada sidemeid, mis on loodud. Mõnedes meestes on aga julgus ja elujanu niipalju võimsad, et olles ära tunnetanud teda tiivustava silmasära lootusetu puudumise, jätavad nad oma pere. Kotkast puuris ei pea. Armastuse Ruumis püsib ta aga vabast tahtest.

Paljudel naistel on raske tunnistada enda puudujääke Armastuse Ruumi hoidmisel. Sestap jääb neile alati lohutuseks põhjus nr.1 – mees oli ebaküps.

Autor: Katrin Saali Saul, perekonna psühhoterapeut, holistiline terapeut