Tere, kallis Mees!
See kiri on mõeldud sinule, et sa mõtleks, tunnetaks ja mõistaks, kes olen mina. Ma ei ole tulnukas. Ma ei ole saladus. Ma ei ole mõistatuslik jumalanna ega müstiline olend. Ma olen naine. Lihtsalt naine. Ja siin ma olengi, et viia sind, kallis mees, sellele pikale rännakule naise sisekosmosesse. Ma mõistan sind, kui ütled, et naine on müstiline olend, kellest kunagi aru ei saa, mida ta tahab, mõtleb ja tunneb. Aga siin ma nüüd olen, et sulle oma maailma näidata. Ka mees on naise jaoks müstika. Ma saan avada vaid ühe naise mõtte- ja tundemaailma korraga, nimelt enda oma. Kindlasti on palju suguõdesid, kes tunnevad siit ära ka iseenda ja paljudel meestel on kodus just seesama naine nagu mina. Olgu sulle mu kirjad avastamisrõõmuks või siis pettumuseks, aga küllap leiad paralleele tuttavate naiste elust. Ja võib-olla leiab hoopis mõni naine minu lugudest endale sidet.
Minu eesmärk sulle kirjutades ja ennast avades on näidata, et naine on inimene kõigi oma tugevuste ja nõrkustega. Paljud ütlevad, et naine on jumalanna. Siis peaks mees olema jumal. Aga kedagi jumala kõrgusesse tõsta on sama nagu isikukultusega: sa ei saa ennast kunagi jumalaga võrdseks tunnistada, sest ta on suurem ja pole hea, kui mehe või naisega koos olles tunned ennast vääritu putukana, kuna arvad, et vastassugu on jumal või jumalanna. Naine on inimene ja ka mees on ikkagi inimene. Aga mingem algusesse tagasi.
Kallis Mees,
kirjutan sulle, sest ma armastan sind. Minu sees voolab sama punane veri nagu sinul ja mu süda on oma koha peal ning tuksub sulle, kui sind kohtan. Nii käib see ajast aega, eludest eludesse ja ei lõppe iial. Mees ja naine selles maailmas on väga erinevad, kuid meid ühendab armastuse sild. Armastuses me kohtume. Armastus teeb meid tervikuks ja üheks. Me oleme nagu kahe poolkera erinevad pooled, kuid kokku saades olemegi terve maailm.
Seda raamatut kirjutades pöördun sinu kui Mehe poole, et sa mõistaks, kes mina olen. Ma olen naine.
Armastusega
Sinu Jana
Lühidalt oma elust rääkides võin öelda, et ma pole prominent ega kuulu kuulsate ja rikaste naiste kilda. Olen lihtne grimeerija ja juuksur, kes oma igapäevaleiba teenib õpitud oskustega, lihtsa tööga. Mul pole ka erilisi ärilisi andeid, kuigi olen proovinud pidada kahte ilusalongi ning saanud oma kõrghariduse just reklaami ja turunduse alal. Seda õppides võtsin lihtsalt endale väljakutse omandada üks majandusalasse kuuluv eriala, et tõestada endale, et olen suuteline mõistma ka majandusvaldkonda. Hingelt olen aga pigem kunstnikutüüp. Noorena olingi boheemlike kalduvustega: maalisin, voolisin ja kirjutasin luuletusi. Pärast esimese lapse sündimist leidsin ennast grimeerijana. Unistasin töötamisest teatris, filmides ja televisioonis. Kõigest tuleb juttu minu edasistes kirjades.
Olen oma elus õppinud väga palju. Mul on terve mapitäis diplomeid, kuid parim amet, mida õpin siiani, on olla oma mehele hea naine ja oma lastele hea ema. See on suurim väljakutse kõikide ametite seas. Mul on seljataga kaks nurjunud abielu, millest on sündinud tütar ja poeg. Olen praeguseks viiekümnene keskealine naine, kelles peitub ikka veel väike kelmikas tüdrukutirts ja samas kannan kaasas elukogemuste pagasiga täidetud kohvreid, mis vahel koormavad mind oma raske minevikuga.
Igas kooselus on mõistagi kaks osapoolt – mees ja naine. Ja igas lahkuminekus on samuti kaks osapoolt – jällegi mees ja naine. Kui abielu või suhe nurjub, siis vastutama peavad mõlemad. Ei ole üks pool rohkem süüdi kui teine, kuigi tema käitumine võib olla lahkumineku ajendiks. Kõigel on ikkagi oma põhjus ja lahkuminek on vaid tagajärg. Kooselu ongi üks suur õppetund ja me oleme nii õpilased kui ka õpetajad ühes isikus. Kui pole enam midagi õppida või õpetada, siis minnaksegi lahku. Praeguses kooselus püüan oma õppetundidega olla kannatlikum, sest soovin südamest selle jätkumist ja õnnestumist. Selge on see, et me pole keegi pühakud ega inglid, ammugi mitte jumalad ja jumalannad, vaid oleme ikkagi inimesed ja seega eksime. Eksimine on inimlik. Peamine on eksimuste korral seda tunnistada, paluda andestust ja ka ise andestada. Proovida mõista, miks üldse eksimus tekkis, seda avameelselt läbi arutada ja seejärel leida lahendus andestuse näol. Andestama peab ka iseendale. Aga kõik algab ikkagi eksimuste tunnistamisest. Sellest algab suhte tervendus.
Kallis Mees!
Oleme sinuga koos olnud väga pikalt ja elanud läbi erinevaid faase. Nii õnnelikke kui õnnetuid. On läbi elatud nii vapustavalt ilusaid hetki kui ka kriisi- ja mõõnaaegu. Kirjutan sulle sellepärast, et on tekkinud soov avada ennast lõpuks aina rohkem ja rohkem. Meie kooselu argises virvarris on ikka veel lahtirääkimata probleeme ja pimenurki, mis oleks võinud meie suhte karidele juhtida. Suhe ongi nagu merel purjetamine. Vahel on meri tasane ja tüüne, vahel täis hoovusi ja torme. Tähtis on sellel merel pinnale jääda ja koos välja purjetada. Et see õnnestuks, tuleb õppida üksteist paremini tundma, tunnetama, usaldama ja mõistma. Et see saaks võimalikuks, peab üksteist austama ja armastama. Kõik algab armastusest, ka see lõputu kiri sulle, armas Mees! Armastusest algab elu, sellest algas ka minu kui naise elu. Sellest algas ka sinu elu, Mees! Seepärast alustagem lendu! Kinnita rihmad ja lend võib alata minu sisekosmosesse! Naise sisekosmosesse!
Armastusega
Sinu Jana
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Jana Paulmani raamatust “Kui naine armastab meest.
Loe lisaks: Alkeemia lugemisnurk | Kui naine armastab meest
