Lapse palee, jingi pojad, üdimeri, taeva kaste - kõlab nagu muinasjutt, kas pole? Tegelikult on tegu hoopis traditsioonilise Hiina meditsiini pandud ilusate sõnadega emakale, seemnerakkudele, peaajule ja menstruatsioonile. Lisaks ilusatele sõnadele on ses iidses arstikunstis ka ilus tarkus. Kuulan lummatult Hiina meditsiini tervisepraktikaid õppinud ja Idamaade filosoofiaid uurinud Karina Lauritsat. See, mida ta räägib, kõlab salapäraselt kui muinasjutt. Mu lugu Karinaga lapse sünnist enne ja pärast ilmaletulekut, neerudes olevast pärilikust energiast ja selle hoidmisest, emakssaamisest ja rasedusest, egotusest ja iseendana elamisest, naise elutsüklitest, hingamise imest ja muust ilmus ajakirja EMA 2019. aasta suvenumbris, vahendab Marika Makarova lehel makarikamaa.wordpress.com.
Hiina filosoofia järgi on igas inimeses kolm aaret: vaim ehk shen, essents ehk jing ja elujõud ehk qi. Õigupoolest on kõik qi – eluenergia, hingus, vägi, mis on sünni, olemasolu, muutumise ja hävimise aluseks. Osa qist esineb materiaalsel kujul keha kudede, vedelike ja verena, osa jääb nähtamatuks vaimuks shen ning osa, jing, võtab aeg-ajalt materiaalse kuju – siis kui jingi pojad ehk seemnerakud ühinevad uue elu loomiseks munarakkudega.
