Inimene kui elektromagnetiline olend
Sageli kuuleme tehiskiirguse kahjulikust mõjust rääkides vastuargumenti, et ka Maa ja Päike ju emiteerivad kiirgust, kuid siin on oluline vahet teha, et viimaste puhul on tegemist loodusliku ja meile loomuliku kiirgusega, tehisliku kiirguse puhul aga meile ohtliku ning võõra laenguga, mida meie organism ei tunne ja millega ta ei oska ega suuda toime tulla. Inimene on elektromagnetiline olend, meie kehas on pidev elektrivool, kõik rakud ja aatomid loovad elektromagnetvälja, kõik rakud suhtlevad omavahel elektromagnetiliste sagedustega, igal organil on oma spetsiifiline bio-elektromagnetväli. Lühidalt öeldes – meie keha töötab bioelektril, mitte midagi ei toimu kehas ilma elektromagnetilise laenguta. Ning samamoodi nagu elekter, mis liigub läbi metalltraadi, tekitab traadi ümber magnetvälja, tekitab elektrivool keha ümber magnetvälja. Me teame, et peenhäälestatud tehnoloogiat tuleb tugevate väljade eest kaitsta, sest see võib süsteemid tuksi keerata. Miskipärast on aga paljudel raske mõista, et inimene on veelgi peenhäälestatum olend ning on täiesti vältimatu, et võõrad, tehislikud väljad ja sagedused selle toimimist häirivad, seda enam, et võrreldes loodusliku kiirgusfooniga on täna meie ümber olev elektromagnetväl 10-18 korda tugevam – ning selline hüpe on toimunud vähem kui inimese eluea jooksul. Kas me oleme suutelised sellise keskkonnamuutusega kohanema? Teadlased kinnitavad, et ei.
Lapsed on kõige kaitsetumas seisus
Nutividinate psühholoogilistest ja ka hormonaalsetest negatiivsetest kõrvaltoimetest (nt uneprobleemid ehk melatoniini tootmise vähenemine, mida põhjustab ööpäevarütmi häirumine ja ekraanidelt kiirguv sinine valgus) räägitakse juba üpriski palju, kuid samas püüdleb meie koolisüsteem endiselt “ülinutikaks” – seda täielikult teadust eirates, kuna uuringud näitavad, et nutividinad teevad meid hoopiski rumalamaks ja ka füüsiliselt haigeks. Paraku on just tehnoloogia läheduses, mõned ei saa kasutada mobiili, kuna see tekitab väga ebamugava enesetunde kuni talumatu peavalu või ninaverejooksuni, mõned ei kannata viibida wifiga ruumis, mõned ei saa enam magada pärast seda, kui neile paigaldati kaugloetav arvesti või kodu lähedusse mobiiliantenn, mõned tunnevad kaugelt ära, kui läheneb elektriauto.
Sageli ei oska kiirguse mõju all kannatajad oma sümptomide põhjusena näha kiirgustundlikkust, vaid otsivad abi erinevatest ravimitest, halvendades niiviisi oma olukorda veelgi ja lükates võimalikku tervenemist edasi – kuna tervenemise võib tuua eelkõige ainult kiirgusekspositsiooni vähendamine.
Elektroülitundlikkust on pikka aega peetud psühhosomaatiliseks häireks, kuid täna on võimalik seda seisundit juba ka meditsiiniliste analüüsidega diagnoosida ning seega on tõsiasi, et elektroülitundlikkus on tõepoolest reaalne seisund ning aina rohkem arste võtab sõna sellise seisundi all kannatavate inimeste kaitseks.
Kehtivad normid ei kaitse inimeste tervist
Mõistagi on igas riigis oma elanike kaitseks kehtestatud kiirgusnormid, kuid tänaseks on teaduslikult tõestatud, et enamik kiirgusfooni reguleerivatest piirnormidest ei ole adekvaatsed. Nimelt näitavad teadusuuringud selgelt, et ka lubatud normist väiksem kiirgus on tervisele, nagu ka keskkonnale, kahjulik. Sellest ajendatuna pöördus 190 (tänaseks 237) teadlast 2015. aasta kevadel ÜRO poole, et kehtestatud piirnorme muudetaks rangemaks ning avalikkust teavitataks elektromagnetkiirguse võimalikust kahjulikust mõjust.
Eestis täna kehtivad piirnormid kehtestati sotsiaalministri määrusega 2002. aastal ning meie piirnorm on kogu maailma skaalal pea kõige tipus, ühes USA ja Kanadaga. Mitmed riigid, näiteks Venemaa, Hiina, Itaalia ja Šveits on rakendanud ligi 100 korda väiksema piirnormi, Salzburgi linna lubatud piirnorm jääb meil lubatule aga koguni ligi miljonikordselt alla. 2011. aastal soovitas Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kehtestada veelgi madalam ennetav piirväärtus, mis oleks peaaegu sada miljon korda meil täna lubatust madalam. 7 aastaga, mis on Euroopa Parlamendi soovitusest möödas, on lisandunud veelgi tõendeid kiirguse kahjuliku mõju kohta, ent enamik piirnorme kehtestavatest asutustest on neid ignoreerinud.
Teisalt kasvab kiirgusfoon hüppeliselt, kiirgavaid seadmeid lisandub iga päevaga – 2017. aastal oli maailmas juba 5 miljardit mobiilikasutajat, lisaks tahvelarvutid, wifi-ruuterid, mängukonsoolid, beebimonitorid… Uusim trend on nutimajad (smart house), kus kõiki koduseid süsteeme, funktsioone ja tehnikat saab kontrollida ja juhtida oma nutiseadme kaudu. Kõik see tähendab aga aina rohkem kiirgust ja aina vähem võimalust leida ühtlase kiirgussupi eest varjupaika.
Kõige olulisem, mida Eestis kehtestatud normide puhul arvestada tuleb, on see, et need käivad ainult lühiajalise akuutse ekspositsiooni kohta. Samas on igapäevane kiirgavate seadmete kasutus sellest kaugel, oleme ju pea ööpäevaringselt ümbritsetud meile justkui asendamatuks muutunud digiseadmete ja -tehnoloogia poolt tekitatava väikse võimsusega tehisliku elektromagnetkiirgusega.
Kahjuks me ei saa toetuda lineaarsele loogikale, et mida tugevam kiirgus, seda kahjulikum mõju. Teadlased on tõestanud, et väikse võimsusega kiirgus ei pruugi olla ohutum, asi võib olla hoopis vastupidi. Ja mis veelgi hullem – mõned teadlased on veendunud, et mitte-ioniseeriv kiirgus on isegi kahjulikum kui ioniseeriv kiirgus (nt gamma- ja röntgenikiirgus). Ilmekaks tõestuseks selle väite kohta on 2004. aastal Euroopa Komisjoni korraldusel läbiviidud uuring REFLEX, mis näitas, et 24-tunnine mobiilikiirgus tekitab DNAle samasuguse kahjustuse kui 1600 rindkereröntgenit või 60 kompuuter-tomograafi uuringut (looduslikus kiirgusväljas peaks selleks viibima 250 aastat, et saavutada sarnane mõju).
Eestis kehtestatud piirnormid arvestavad vaid kiirguse soojuslikku toimet – kui koed katse käigus ei soojene, siis otsustatakse, et kiirgus on ohutu. Kahjuks on see ebapädev, kuna tehislik mikrolainekiirgus avaldab inimestele ja teistele elusorganismidele mõju hoopisteiste, bioloogiliste mehhanismide alusel. Nimelt avanevad elektromagnetkiirguse mõjul pingetundlikud kaltsiumikanalid (Voltage Gated Calcium Channels ehk VGCC), võimaldades nii üleliigsel kaltsiumil rakkudesse voolata, põhjustades seeläbi vabade radikaalide hulga suurenemist ning oksüdatiivset stressi, millega võivad kaasneda DNA kahjustused ja kõik eelpool mainitud tervisemõjud.
Seega pole kahtlust, et kiirguse mõju hindamisel üksnes soojuslikku mõju arvesse võtta on ekslik ja eksitav, vaid lähtuda tuleb bioloogilisest mõjust. Mõned riigid, kes eelpool nimetatud said, tõepoolest ka nii teevad, kuid Eesti kahjuks veel nende seas ei ole.
Kas teadsid, et…?
Seadmete ohutust testivad asutused keskenduvad endiselt vaid soojusefekti mõõtmisele enne uuele nutividinale müügiloa andmist. Näiteks testitakse uue mobiiltelefoni ohutust plastist mannekeeni peal, mille prototüübiks on keskmine USA mereväelane ehk 185 cm pikk ja 80 kg kaaluv mees – kui pikk on ja mitu kilo kaalub sinu laps?
Lisaks hoitakse mobiili testimise ajal nuku peast eemal (mitte pea vastas, nagu enamik inimesi kõne ajal teeb) ja testimine kestab üksnes 6 minutit. Tõepoolest võis umbes 90ndate lõpus keskmine kõne pikkus olla 6 minutit, kuna minutihind oli väga kallis ning ka inimeste mobiilikasutuse mustrid olid teistsugused kui nüüd. Tänapäeval aga räägitakse mobiiliga tihti tunde ning seda, et mobiilide kasutusjuhendeiski on kirjas, et seadet tuleb hoida kehast (mitte vaid peast) vähemalt teatud kaugusel (see on mobiiliti erinev), enamik mobiilikasutajatest ei tea.
5G ja asjade internet
Tehnoloogiast tulenev elektromagnetkiirgus on tänaseks pea kõikjalolev ning üha võimsamad võrgud, kasvav erinevate nutividinate hulk ja aina suurenev arv kasutajaid tõstab meid ümbritsevat kiirguse taset veelgi. Seda hoolimata sellest, et sõltumatud teadlased on juba üle 40 aasta korduvalt tõestanud, et selline tehiskiirgus on meile ja kogu ülejäänud loodusele kahjulik. Meie kaitseks on küll kehtestatud lubatud elektromagnetkiirguse piirnormid, kuid teaduskatsed näitavad selgelt, et need normid ei suuda kedagi ega midagi kaitsta, sest ka lubatud normidest madalam kiirgus kujutab kogu elule Maal selget ohtu. Hetkel elame me 2G, 3G ja 4G maailmas, kuid juba sel aastal plaanib Telia hakata rajama 5G võrku Tallinnasse, hoolimata sellest, et 5G-d ei ole enne rakendamist piisavalt testitud ehk et see, kuidas ta reaalselt toimima hakkab, milliseid bioloogilisi mõjusid sellega kaasneb jne, selgub alles pärast tehnoloogia kasutuselevõttu.
5G ei ole pelgalt 4G uuendus, vaid täiesti uuel põhimõttel toimiv tehnoloogia. Kui varasem mobiilitehnoloogia ühendas inimesi (“NOKIA – Connecting People”), siis 5G ühendab asju (The Internet of Things ehk asjade internet ehk värkvõrk) – kõik, mida on võimalik võrku ühendada, ühendatakse võrku – sh kodumasinad, sõidukid, kõiksugu seadmed ja masinad… Ehk lühidalt – 5G on vajalik selleks, et nutimajad, nutiärid, nutiautod ja nutilinnad saaksid toimida ehk et saaksime ühendada internetti võimalikult palju meie omandis olevat suuremat ja väiksemat vara ja seadmeid ning panna need tegema kõike, mida tahame ja nii kiiresti, kui tahame. Ja selleks, et kõik võrku lülitada, peavad need asjad kiirgama. Seepärast toob 5G tehnoloogia kaasa meid ümbritseva kiirgusfooni eksponentsiaalse tõusu, kuna 5G teenuste toimimiseks on oluline, et kõikjal oleks laitmatu kvaliteediga katkematu levi. Selleks on tarvis juurde paigaldada arvukalt uusi saatjaid, näiteks isesõitvate autode jaoks peavad teed olema tihedalt ääristatud tugijaamadega, et keset sõitu ühendus ei katkeks.
Seega seisneb 5G tehnoloogia uudsus selles, et n-ö kiirgustekile, mis on meie maailma kahe aastakümne jooksul enda sisse mähkinud, lisanduvad võimsad kitsad kiired, mis meid sõna otseses mõttes jälitavad – st kiir sinu nutitelefonist, külmkapist või muust 5G seadmest on suunatud otse baasjaamale (mobiilimast) ning kiir baasjaamast on otse suunatud sinu telefonile või muule seadmele. 5G toob kaasa uued kõrgemad sagedused, ent mida kõrgem sagedus, seda väiksem laine ja kehvem tahkete objektide (nt majaseinad) läbivus – seetõttu peavad need kiired olema väga võimsad ja baasjaamad olema väga lähestikku koos – linnades isegi 100-meetrise vahega – ning need peavad oma signaale “välja purskama”, selleks et need jõuaksid hoonete sisse.
Sunniviisilised katsejänesed
Saame juba praegu praegu lugeda ja kuulda uudiseid uue sidetaristu paigaldamise kohta ning kiidulaulu sellest, millised põnevad ja kasulikud uued võimalused meile uue tehnoloogiaga avanevad. Kuid sellest, kuidas 5G meie tervisele ja keskkonnale mõjuma hakkab, ei räägita. Sel põhjusel pöördus 2017. aasta septembris üle 180 teadlase ja arsti Euroopa Komisjoni poole, nõudes 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist (eestikeelne tõlge: http://www.kiirgusinfo.ee/teadlased-ja-arstid-hoiatavad-5g-voimalike-tosiste-tervisemojude-eest/), kuni selle ohutus elusorganismidele ja keskkonnale on tõestatud. Paraku koguneb iga päevaga aina rohkem hoopis vastupidiseid tõendeid, et see tehnoloogia on ohutusest kaugel ja ähvardab saada saatuslikuks kogu elule Maal. Seda enam, et 5G mitte ei asenda kõiki eelmisi G-sid, vaid (vähemalt alguses) lisandub see juba olemasolevale 2G-le, 3G-le ja 4G-le.
Kui juba tänaseks on leidnud tõestust, et mobiilisaatjate lähedal (eriti mõnesaja meetri raadiuses) elamine avaldab inimeste tervisele kahjulikku mõju, siis kujutage ette, et neid saatjaid saab olema palju-palju-palju korda rohkem kui praegu ja meile võrreldamatult lähemal… Me tormame täiskäigul edasi, aga täiesti vales suunas!
Kui 5G võrk on valmis, ei ole plaanide kohaselt kiirgusest mitte kellelgi pääsu, ka metsas ega merelgi mitte. Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud, et 2018. aastal viiakse läbi suurem testimine ning ehitatakse välja testvõrgud (Tallinnas 2018). Aastaks 2020 peab 5G toimima iga EL riigi vähemalt ühes linnas ja mujal aastaks 2025.
Kui sa soovid, et Eesti võtaks kuulda rahvusvahelisi mainekaid teadlasi, kes soovitavad hoiduda ehk lausa inimkonna ajaloo saatuslikuima vea tegemisest, siis saad anda oma allkirja 5G paigaldamise peatamiseks Eestis www.rahvaalgatus.ee lehel.
Praktilisest poolest ehk mida saad sina teha, et end ja oma lähedasi kaitsta?
- Hoia mobiili jms endast nii kaugel kui võimalik (nii kõne ajal kui ka muidu), sest kiirguse võimsus väheneb iga sentimeetriga. Võimalusel kasuta rääkides valjuhääldit. Samamoodi hoia võimalikult kaugele kõikidest muudest kiirgavatest seadmetest, sh wifi-ruuterist, kasuta juhtmega klaviatuuri ja hiirt, ka sülearvuti puhul.
- Kasuta õhutoruga kõrvaklappe, kus kõrvani tuleb ainult tühi plasttoru ning mikrofon ja metalltraat (mis toob kiirguse otse kõrva sisse) on mitukümmend sentimeetrit eemal.
- Ära kasuta mobiili kohtades, kus on halb levi või kus on palju metallist pindu, näiteks liftis, autos, bussis. Metall tõkestab ja peegeldab kiirgust ning halva levi korral kiirgab mobiil rohkem.
- Sülearvuti ei käi süles! Keha vastas kasutades ületavad sülearvutid enamasti kiirguse kehas neeldumise piirnorme ja kahjustavad suguorganeid (sülearvuteid ei testita keha vastas, vaid kehast eemal, nagu ka mobiiltelefone).
- Eelista wifile kaabliga internetiühendust, sest wifi kiirgab KOGU AEG ja selle levi ulatub mitmekümne kuni mitmesaja meetrini (uuri lähemalt majakasignaali kohta). Kui wifi on tõesti möödapääsmatu, lülita see välja alati, kui seda parajasti vaja pole, KINDLASTI ÖÖSEKS, et võimaldada endale ja teistele võimalikult hea ja segamatu uni.
- Lauatelefon olgu juhtmega, sest juhtmeta lauatelefon kiirgab samamoodi nagu mobiil ja selle baasjaama on võrreldud mobiiliantenniga.
- Loo magamistoas võimalikult kiirgusvaba keskkond, et tagada võimalikult kvaliteetne uni. Selleks jäta mobiil uneajaks võimalikult kaugele, veelgi parem, kui saad selle lülitada lennurežiimile (lihtsalt väljalülitamine ei välista kiirgust), samuti eemalda vooluvõrgust kõik tarbijad (isegi kui need on välja lülitatud). Kõige lihtsam lahendus on demand-switch (või kill-swich), mis katkestab vooluahela, kui kõik tarbijad on tagant ära, või lülita lihtsalt elekter välja. Abi võib olla ka sellest, kui tõmbad voodi (eriti pea poole) seinast eemale.
- Hoia lapsi kiirguse eest! Mida kauem saad neid kiirgavatest seadmetest eemal hoida, seda vähem vastuvõtlikud on nad kiirguse mõjudele. Kuid kui siiski annad lapsele nutiseadme mängimiseks, lülita see enne lennurežiimile.
- Kasuta õhtul ekraane (mobiil, arvuti, teler) vaadates sinist valgust blokeerivaid prille ja pikki varrukaid, sest ekraanikiirgus neeldub ka läbi naha ja mõjutab sinu kehas toimuvaid protsesse, sh unehormooni tootmist.
- Piira nii palju kui võimalik oma ekraaniaega. Järgi reeglit, et sa ei istuks oma ärkvelolekuaja jooksul ekraani taga kauem kui veedad aega ekraanist eemal. Uneaeg ei lähe arvesse!
- Liigse kiirguse tekitatud oksüdatiivset stressi aitavad neutraliseerida antioksüdandid. Sulle teeb head ökoloogiliselt kasvatatud toores toit, eriti marjad, laugulised, kapsalised, kalaõli, roheline tee, Vahemere dieet.
- Tee sporti, hoia end liikumises. Väga kasulikud on ka külma vee protseduuridja saun.
- Päike on sinu sõber! Katsu kogu aasta jooksul viibida päikese käes nii palju kui võimalik ja kui palju sinu nahk lubab (ilma päikesekreemita!). Päike käivitab meie kehas lisaks muudele olulistele protsessidele D-vitamiini tootmise, mis neutraliseerib kiirguse kahjulikku mõju rakkudes.
- Testi oma elektrotundlikkust Tallinna Tehnikaülikoolis.
Allikad: Kiirgusinfo
