Ilmselt me ei karda me mitte naermist, vaid naeruväärne olemist. Arvatavasti ei karda me naeru, vaid põhjuseta naermist. Kust see tuleb? Vaatame lähemalt, mille peale me tavaliselt naerame? Nali toimib nii: loo jutustamine kruvib pinget üles, kui meel saab naljast aru, tekib pingelangus, vabastav naer. Selline naer kestab tavaliselt maksimaalset 5 või 10 sekundit. Aga lapsed naeravad mentaalse põhjuseta! Näiteks meil on kodus korstnajalg, mille ümber saab läbi erinevate tubade joosta ja seal nad jooksevad ja naeravad tund aega järjest! Täikskasvanutena ma sellist naermist hästi ei oska ega julge teha. Aga naerujoogas näeme, kui pikalt saab naerda mitteratsionaalse stimulatsiooniga. Ja seda nimetatakse põhjuseta naer.
Miks seda tehakse? See pole ju eriti täiskasvanulik-tõsiseltvõetav….
- Keha pärast – tervendab, hääästi palju kasulikke mõjusid!
- Ego pärast (see on see, kes meie peas meie nimel räägib – “mulle meeldib”, “mulle ei meeldi”….) – et me endid ja elu liiga tõsiselt ei võtaks ja selle pärast ei stressaks. Eesti keeles on sõnad “tõsiselt-võetav” vs “naeru-väärne” hästi täpsed. On täiesti OK olla vahel naeruväärne – ja seda eelkõige iseenda silmis!
- Mõistuse pärast – annab mõtlemisest pausi
Oma meele puhkamiseks mediteeritakse, tantsitakse, tehakse võitluskunste, ekstreemsporti – need on need hetked, kui me ei mõtle, see kõik aitab meelt puhata. Ja geniaalne ja lihtne on see, et – naermise ajal me ei saa ka mõelda. Naermine tekitab heaoluhormooni ja hingamine läheb sügavamaks ja see on ülimalt tervendav.
Ideaalne oleks naerda 10-15 min järjest iga päev.
Aga kui ei tule see loomulik naer plaksu peale? Kas ja mitu sekundit tuleks pingutatult naerda, et naer läheks üle loomulikuks? Maksimaalselt 5 sekundit! Ja oluline on teada, et kui teeseldult naerad, mõjub see ikkagi samamoodi ajukeemiale ja verevarustusele.
Aga mis selles mõtlemises siis halba on? Meie peas on suuremalt jaolt tühi mula või muremõtted! Muremõtted tekitavad stressihormoone ja keha läheb pingesse (võitle või põgene, organitele ei tule verd st toitaineid ja hapnikku). Stressis läheb hingamine pinnapealseks ja immuunsus langeb!
Naerdes aga läheb hingamine sügavamaks, stressihormoonid asenduvad heaoluhormoonidega ja immuunsus tugevneb! Just selle pärast mõjubki kunstlik naer kehale sama tervendavalt nagu “päris”. Seda “päris” naeru tegelikult vaja ainult meie mõtlemisele, sest muidu ta jälgib teeseldud naeru ja ütleb sulle su peas et kuule, jäta rumalused, see on ju naeruväärne! Naerujoogas on “rumalused” ja kunstlik naer lubatud.
Kuidas naer mõjub?
- Naer tervendab suurt osa stressist tingitud haigusi (migreen, astma…)
- Terve süda (samas südamehaigustega pole soovitav), parim kardiotreening (leevendab stressi, kulutab kaloreid ja on südamele kasulik)
- Naer vähendab stressitaset ja tugevdab immuunsust
- On nagu sisemine sörkjooks kõigile organitele – parandab verevarustust
- Annab verd st viib hapnikku ajule – tööjõudlus ja ideederohkus paraneb
- Põhjuseta naer, see on meeletu seisund, mõtlemisvaba – puhkab meelt
- Toob meisse elurõõmu, mis meis lapsena pulbitses
- Annab enesekindlust, emotsionaalset tasakaalu (juhtumised ei määra meeleolu), näolihaste trenn ja verevarustus = nooruslikum välimus!
- Valuvaigistav, heaoluhormoonid
- Sügav hingamine -> keha aluseline -> põletikud ja kasvajad ei tule -> terve keha
- Naer ühendab
- Annab positiivse ellusuhtumise
- Parandab enesetunnet, energiataset
Nerujoogat saab proovida Indiast pärit Ananda Dasi käe all 23. ja 24. juulil Haapsalus. Juulikuises kuumas Haapsalus toimub sel aastal juba viiendat korda Joogafestival – jooga, muusika, tants, taimetoit ja lasteprogramm. Seda, mis festivalil toimumas, uuri www.joogafestival.ee Õhtusel kontserdil üllatab seekord Curly Strings. Piletid on saadaval Piletilevist.
Joogafestival on hinge pidu!
Allikas: Merit Raju
