Rene Bürkland on neli aastat õppinud Nanjingi ja Beijingi Hiina meditsiini ülikoolis hiina keelt, akupunktuuri, taimeravi, qigong’i ja
tuinamassaaži. Eestis on ta lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna
üldarstina ning Tallinna Ülikooli psühholoogina. Hiinas pikalt elanud ja
töötanud tohter jõudis Eestisse tagasi 2009. aastal ning asus ravimise
ja loengute pidamise kõrval rajama Hiina meditsiini keskust. Täna võtab
ta seal vastu patsiente ja õpetab Hiina meditsiini ja qigong’i.
Kuidas sai alguse sinu tee hiina meditsiinini?
Esimene huvi hiina meditsiini vastu oli juba päris poisikesepõlves, kui ma sain vanaema käest ühe väikese taskukalendri, kus ühel pool oli kalender ja teisel pool akupunktuuri punktid ja kanalid. Paljudele noortele tunduvad idamaised teemad huvitav, eriti just võitluskunstid, aga mulle meeldis juba siis rohkem tervendamine ja tervisega seotud teemad.
Tallinnas Pedagoogika Ülikoolis õppides tekkis esimene tõsisem kokkupuude ja sügavam huvi – käisin sel ajal hiina meditsiini kursustel. Edasi läksin juba teadlikult Tartusse meditsiini õppima ja ikkagi selle plaaniga, et sealt edasi hiina meditsiinini jõuda. Peale Tartus lõpetamist läksingi edasi Hiinasse, õppisin keelt ja meditsiiini, nii Nanjingi ja Beijingi ülikoolides kui ka eraõpetajate käe all. Viimastelt saingi parimaid teadmisi, nad ei olnud kitsid iidseid tarkusi jagama.
Aga miks just hiina meditsiin? Mis sind selle tervisesüsteemi juures võlub?
Mulle imponeerib hiina meditsiini juures see, et väga palju saab ära teha ilma mingite lisavahenditeta. Saab diagnoosida – ei ole vaja mingit kallist aparatuuri. Saab ravida – nõelad ei ole ju eriti kallid ja kui nõelu käepärast pole, saab teha massaaži või qigongi või ravimtaimi kasutada. Piltlikult öeldes: sa võid minna kaks kätt taskus patsiendi juurde ja saad päris palju ära teha.
Lääne meditsiin suudab väga sügavale inimese sisse minna ja näha selliseid asju, mis väljapoolt ei paista, aga ta läheb aina rohkem tehniliseks. Kui sul aparatuuri ei ole, siis sa ei saagi midagi väga palju teha. Lääne meditsiinis on mindud väga spetsiifiliseks: on ühe eriala arstid ja nad ei saagi kõigest nii põhjalikult teada. Mõlemal on omad plussid, omad miinused, aga mulle meeldib rohkem hiina meditsiin.
Mulle sobib see, et hiina meditsiinis võetakse inimest kui ühte tervikut. Ravi eesmärgiks on viia inimese organism uuesti tasakaalu. Ja tasakaal on tervise eelduseks. Selle aastatuhandeid vana tervisesüsteemi aluseks on tao, hiina keeles tee, rada, millel me oma elus kulgeme. Mööda rada liikumiseks on vaja füüsilist jõudu, keha. Ja et saada aru, kuidas ja kuhu minna, on vaja teadmisi, mis on meie vaim. Kui keha ja vaim on harmoonias, meis on Yini ja Yangi tasakaal, muutub meie elutee naudinguks. Tervis ongi organismi tasakaalu seisund, energia takistusteta liikumine.
Kuidas hiina meditsiinis tervise ja haiguse olemust vaadeldakse?
Hiina meditsiin võtab inimest kui tervikut, tervikorganismi. Viie elemendi teooria järgi vastab igale siseorganile, koele, meeleelundile mingi emotsioon. Kui me ravime mingeid sümptomeid, mitte põhjust – näiteks peavalu valuvaigistiga – siis me tegelikult võtame ära ainult tagajärje. Aga oluline on jõuda algpõhjuseni ning panna kurnatud ja kinni jäänud organi energia uuesti korralikult liikuma.
Üks tähtsamaid aspekte hiina meditsiinis on qi (või chi) ehk eluenergia, liikumapanev jõud ja selline soojendav, kaitsev energia. Kui meil on piisavalt energiat, siis me jõuame töötada, lõbutseda, lugeda, teha mida iganes. Kui energiat on vähe, siis inimene on väsinud, tema vastupanuvõime haigustele võib langeda ja tekib pidev nõrkus, jõuetus.
Qi jaguneb erinevateks variantideks: on kaitseenergia ehk kaitse-qi, mis liigub meie keha pinnal; siis on toitev qi, mis liigub veresoontes; ja on igale organile vastav qi. Chi liigub organismis mööda energiakanaleid ehk meridiaane, mille kohta öeldakse, et need on nagu ühenduslüli välis- ja sisekeskkonna vahel. Kui organis tekib probleem, siis see väljendub vastava organi meridiaanis ja me saame selle meridiaani ja seal peal olevate bioaktiivsete punktide kaudu organit mõjutada. See kõik on muidugi silmale nähtamatu, hea tundlikuse puhul tunnetatav.
Hiina meditsiini tohtri lõppeesmärk on leida üles haiguse ehk organismi tasakaalutuse algpõhjus. Iga haiguse taga on alati põhjus ja iga haigus õpetab meile midagi. Kui sa ei kuula oma keha, ei muuda midagi ning jätkad samamoodi, siis tuleb järgmine ja ilmselt sügavam õppetund. Seetõttu on põhjuse leidmine ja sellest aru saamine tervenemisprotsessis alati ülioluline.
Qi ehk energia on üks Hiina meditsiini “kolmest juveelist” – mida jing ehk essents ja shen ehk vaim endast kujutavad?
Jing ehk essents asub meie neerudes ning koosneb mitmest osast: eesmise taeva ehk pärilik essents, mille same oma vanematelt kaasa sünnihetkel ning mis reguleerib meie kasvu ja arengut (nii füüsilist, vaimset kui ka seksuaalset arengut); ja tagumise taeva ehk igapäevane essents – toidust, veest ja õhust saadav igapäevane energia, mille tootmisel on põhirõhk maol ja põrnal (kõhunäärmel).
Pärilikku essentsi (asub neerudes) saame sünnihetkel kaasa kindla koguse, seda ei tule elu jooksul kuskilt juurde, seda vaid kulub. Kui pärilik essents otsa saab, lõpeb ka elu. Päriliku essentsi kasutamisel on väga tähtis osa eluviisidel – ennast põletav ja hävitav eluviis kasutab kiiremini ära meie päriliku essentsi ja selle võrra jääb ka elu lühemaks. Ületöötamine, vähene puhkus, liigne mõnuainete tarbimine ning pidev hirmus ja stressis elamine kurnavad pärilikku essentsi kõige enam.
Igapäevane essents tuleb toidust, veest ja õhust ning selle tootmisel on põhiroll maol ja põrnal (kõhunäärmel). Igapäevane essents on suureks abiks pärilikule essentsile. See aitab organismil igapäevaseid funktsioone täita ning toetab pärilikku essentsi. Kui mingil põhjusel ei ole piisavalt igapäevast essentsi (nälgimine, seedehäired vms) jääb organismil igapäevaste funktsioonide täitmiseks energiat väheks ning seda hakatakse võtma pärilikust essentsist, mille tagajärjel kulub viimast rohkem ja kiiremini.
Vanuse lisandudes hakkab jing vähenema, väljendudes vanemas eas seksuaalfunktsiooni languses, naistel menstruatsiooni lõppemises, juuste hallinemises, hammaste väljalangemises, luude muutumises hapramaks ning kõrvakuulmise alanemises (need kõik on jing’i ja neerude qi nõrgenemise sümptomid).
Shen on “kolmest juveelist” kõige mittemateriaalsem. Shen’i vasteks võiks olla vaim või eluvaim. Shen hõlmab kõiki meie emotsioone ja kognitiivseid oskusi, mõtlemist, mälu ja keskendu- misvõimet ning teadvelolekut. Kui jing on tugev, qi’d on piisavalt ja see voolab vabalt, siis on shen rõõmus – inimesel silmad säravad, ta on hea keskendumisvõimega, terava mõtlemise ja hea mäluga. Kui shen on nõrk, on inimene hajevil, ei suuda kontsentreeruda, pilk on tuhm ning sageli on sellisel inimesel ka unehäired.
Millised on peamised diagnoosimisvmeetodid, mida hiina meditsiinis kasutatakse?
Hiina meditsiini diagnostika ei kasuta väga palju instrumentaalseid diagnostika vahendeid ehk aparaate. Algab kõik küsitlusega, arst saab sõnalise ülevaate haiguse kulgemisest. Seejärel väline vaatlus – alates inimese liikumisest, kehaasendist, näost, kogu olekust. Oluline on keelediagnostika – keele peal on kaart meie organismist. Samamoodi ka kõrva peal, kus on esindatud kõik organid, käed, jalad, kõikidele keha piirkondadele vastavad akupunktuuripunktid. Tähtis tegur on pulss, mille diagnostika on raskesti õpitav ja eeldab pikaajalist kogemust. Infot annavad ka näiteks inimese hääl ja nägu. Lõppeesmärk on kindlaks teha, milline on yin’i ja yang’i tasakaal inimeses.
Yin ja yang on meie duaalse maailma põhienergiad – külm ja kuum, naine ja mees, maa ja taevas, surm ja elu. Kogu hiina tervisesüsteemi võtmeks on nendest kahest vastandlikust ja teineteist täiendavast printsiibist aru saamine ja nende tasakaalus hoidmine?
Jah, need on hiina meditsiini põhimõisted. Võtame näiteks taimeravi: kõik ravimtaimed jagatakse kõik tegelikult yin’iks ja yang’iks. Yin on vesi, yang on tuli. Yin ehk vee energia on jahe, niisutav. Kui meil on seda vähe, on pidevalt palav olla, õhetame, nahk ja limaskestad on kuivad – siis peaksime kasutama mõnd yin’i tekitavat ravimtaime või toituma rohkem yin-tüüpi toidust nagu näiteks puuviljad, värsked ja toored asjad.
Vastupidiselt, kui yang’i on vähe, inimesel on pidev külmatunne, võib-olla ka kõhulahtisus, siis tuleks süüa yang-tüüpi asju süüa: näiteks lihad, eriti lambaliha. Või siis lisada toidule maitseaineid ja vürtse. Nii sobib taimetoitlaste menüüsse hästi ingver, mis tugevdab kõhunäärme ja põrna yang-energiat – need organid aga vastutavad hiina meditsiinis seedimise, energia tootmise eest ja ka ainevahetuse eest. Seetõttu on üsna tähtis väga palju toorest toitu süües lisada yang-tüüpi maitseaineid ja vürtse – ingver, pipar, tšilli, küüslauk, sibul, mädarõigas, sinep ja teised sooja tunnet tekitavad – siis ei kustu kõhunäärme yang-energia nii lihtsalt ära.
Kuidas aru saada, kas on yang’i üle ja yin’i puudu või vastupidi?
Eks neid sümptomeid on päris palju, mis seda näitavad ja kõige lihtsam vast ongi jälgida, kas on külmatunne või kuumatunne, kahvatu või punetav nahk, kui või pigem niiske nahk. Hiina meditsiin on suhteliselt loogiline: kui kõik need sümptomid taandada tagasi tuleks ja veeks, siis me saame sellega tegelikult päris palju nagu ennast ka diagnoosida. Loomulikult ei ole kunagi ainult yin või ainult yang sümptomid, aga kui sul jalad ikka koguaeg külmetavad, siis hiina meditsiini järgi on selle põhjuseks neeru yang’i nõrkus.
Kas yin ja yang mõjutavad kuidagi ka inimese iseloomu, näiteks, et yin on introvertne ja yang ekstravertne?
Mingil määral küll, jah. Yang-tüüpi inimesed elavad rohkem väljapoole, yin-tüüpi sissepoole.
Hiina meditsiinis on viis elementi: tuli, maa, metall, vesi ja puu. Kuidas need elemendid inimese ja tema tervisega seotud on?
Yin’i ja yang’i harmoonilisest ühinemisest sünnivad viis elementi: puu, tuli, maa, metall ja vesi. Taoistlikus viie elemendi teoorias on keskkonna, keha ja hinge vahelisi seoseid põhjalikult kirjeldatud. Hiina meditsiinis ei eraldata füüsilist ja vaimset maailma – need moodustavad ühtse terviku. Niisamuti moodustavad ühtse terviku loodus ja inimene. Viie elemendi ehk loodusjõu teooria loob pildi sellest, kuidas me oleme loodusega üks tervik.
Hiinlased annavad “elemendile” natukene teise tähenduse, kui on harjutud läänemaailmas mõistma. See tähendab loodusjõudu või loodusseadust. Me võime näha viite elementi kõigis universumi avaldumisvormides – aastaajad, kliima, taimed, ilmasuunad, inimesed, organid, koed, meeleelundid jne.
Kõik elemendid hoiavad üksteist tasakaalus, luues üksteist ning samal ajal ka pärssides üksteist. Kui viis elementi ei ole tasakaalus, tekivad inimesel haigused, looduses katastroofid ja ühiskonnas rahutused ning ülekohus. Kui elemendid on tasakaalus, valitseb harmoonia, tervis on tugev, inimesed on rõõmsad ja ühiskond õitseb.
Hiina mõttetargad märkasid looduse vaatlemisel teatud tsükliliste muutuste mustrit – kevadisele tuulele järgnes suvine kuumus, mis sügisel kuivatas kogu looduse ja suikus koos külma tulekuga talveunne. Kuna kõik asjad looduses on omavahel seotud, siis proovisid hiinlased viie elemendi teooria abil kirjeldada kõiki loodusnähtusi – aastaajad, värvid, ilmakaared, maitsed jne.
Viie elemendi süsteemi järgi on organism tervik ja kõik organid, koed, meeleelundid jne on omavahel tihedalt seotud. See annab võimaluse sümptomite ja muude väliste märkide järgi hinnata siseorganite seisukorda ning vajadusel vastav ravi määrata.
Näiteks vee element. Selle aastaaeg on talv ja ilmastikufaktoriks on külm, organiks on neerud ja kehakudedeks luud ja ka juuksed. Igal elemendil on ka vastav emotsioon ja vee elemendi emotsiooniks on hirm. Puu element, mille aastaajaks on kevad ja värviks roheline, on seotud maksaga, kõõluste ja sidemetega, küüntega ja silmadega. Emotsioonideks on ärrituvus, vihastumine, frustratsioon.
Tule element, mille aastaajaks on suvi, on seotud südame ja veresoontega, emotsiooniks on rõõm. Ja rõõm toidab südant. Nõrga südameenergia korral on unehäired ja depressioon kerged tulema. Hiina meditsiinis öeldakse, et süda on meie vaimu kodu ja kui süda on nõrk, ei suuda vaimule nö kodu pakkuda, läheb vaim rändama, mis väljendub rahutuses, pidevas mõttetöös ja unetuses.
Maa element on seotud põrna ja kõhunäärmega ning tema kehakude on lihased. Põrna kurnab muretsemine, ülemõtlemine ja vaimne töö. Põrna väga tähtis funktsioon organismis on energia tootmine – kui põrn ei tooda piisavalt energiat, siis oleme pidevalt väsinud. Maitse, mis toniseerib põrna, on magus. Maa elementi kutsutakse vaheaastaajaks, mis on aktiivne sellel hetkel, kui üks aastaaeg muutub teiseks, pööripäevast nädal ühele ja teisele poole.
Metalli elemendi aastaajaks on sügis ja organiks on kopsud, meeleelundiks on nina ja hingamisteed ning siia alla käib ka nahk. Emotsioon, mis on metalliga seotud, on melanhoolia, kurbus. Pikaajaline kurbus, näiteks lein, muudab kopsuenergia ja seeläbi immuunsussüsteemi nõrgaks.
Puu elemendi aastaajaks on kevad, ilmastikufaktoriks tuul ja ilmakaareks ida, organiks on maks, koeks kõõlused, meeleelundiks silmad, värviks roheline, emotsiooniks viha ja heliks karjumine.
Milliseid ravimeetodeid sa veel lisaks nõelravile kasutad?
Kõige kiirema ja jõulisema toimega on ravimtaimed. Siinjuures on väga tähtis see aspekt, et tugeva toime tõttu on ka palju kõrvalmõjusid. Ja ma ei räägi nurmenuku- või piparmünditee joomisest. Hiina ravimtaimed võivad olla väga mürgised. Näiteks üks väga mürgine ravimtaim on kuldse käokinga mugul – kui sa seda valesti võtad, siis teist korda enam vaja ei ole. Seetõttu on ravimtaime teraapia väga peenike teadus ja siin ei saa mööda panna, sellega võib päris palju kahju inimesele teha. Ei ole sellist ravimtaime, mis ainult head teeks.
Üks väga tähtis osa hiina meditsiinist on qigong, tuntud ka kui chi kung. Qi on energia, õhk, hingamine, gong on harjutus – ehk siis energiaharjutused. Qigongiga saab oma tundlikkuse taset hästi palju tõsta. Hiina võimlemised tugevdavad füüsilist keha, aga mõjuvad ka siseorganitele tugevdades nende energiat ehk teisisõnu me saavutame tasakaalu sisemise ja välimise vahel.
Nõelravi tegeleb inimese kehas kinni jäänud energiatega – kasutades punkte ja meridiaane saab inimese kehaenergiat päris võimsalt suunata. Siia juurde käib ka moksha teraapia, kus kasutatakse erinevatest ravimtaimedest tehtud sigarit, millega soojendatakse akupunktuuri punkte. Aurikuloteraapia on kõrva akupunktuur – kõrva peal on pilt kogu meie organismist ja mõjutades teatud piirkonda kõrva peal, siis saame üsna hea efekti vastavas kehapiirkonnas.
Väga lihtne asi, mida te ise saate teha igapäevaselt, et oma organismi tugevdada, on kõrvade masseerimine. Hommikul tõustes hõõrute käed soojaks ja masseerite kõrvad läbi. Kui kõrv läheb soojaks, siis hakkab kogu organismis energia liikuma. Talvel kui küttepuud otsa saavad, siis saab sellega kenasti läbi.
Väga palju kasutatakse ka kuputeraapiat, mis meilgi vanasti väga populaarne oli, sellega pannakse energia liikuma. On guasha teraapia ehk kraapimisteraapia. On tuina massaaž. Ja muidugi on oluline toitumisteraapia.
Rääkides toidust, siis alati tõuseb küsimus, et kas eestlased tarbivad liiga palju piimatooteid?
Jah, piim on kuidagi väga palju kasutatav ja suurelt üles kiidetud. Piim iseenesest on väga hea – ükski toiduaine ei ole halb, aga igal toiduainel on omadused, mis meid mõjutavad. Piimatoodete omaduseks on, et nad on hästi niisked ja jahedad, nad toovad meie organismi sisse niiskust ja yin-energiat, mis mõjutab meie põrna-energiat.
Näiteks: kui vähese yang-energiaga yin-tüüpi inimene, kes pidevalt külmetab, liigselt piimatooteid tarbib, siis tema organismi hakkab kogunema niiskus ja võivad tekkida kroonilised eritised, näiteks ninast. Praegu on palju organismi liigsest niiskusest tulenevaid probleeme: hingamisteede kroonilised põletikud, krooniline nohu, ka osad astma liigid on niiskusega seotud.
Aastaaegadega seotud toitumine, ütleme üldiselt toitumisteraapia, on väga efektiivne ja seda saab ise praktiseerida. Toitumine sõltub aastaajast ja inimese organismi hetkeseisust ning loomulikult haigusest, mis inimesel on. Kui sul on kõrge palavik, siis ei ole mõtet hakata küüslauku sööma, kuna küüslauk annab veel yang-energiat juurde. Kui sul on pidev külmatunne, siis mõistus ütleb, et ei ole mõtet jäätist süüa, mis on piimast, oma olemuselt külm ja niiske ning külm veel ka temperatuurilt.
Mis nõu sa tervise turgutamiseks talve tuleku eel ja ka külmetuse puhuks annaksid?
On küll mõned kodused vahendid, mille abil saab näiteks külmetushaigustega päris hästi hakkama. Kui organismis on külmast tuulest tingitud külmetushaigus, siis sümptomiteks on külmatunne, külmavärinad, naha valulikkus või lihaste valulikkus, peavalu, tilkuv nina. Siis sellisel puhul on põhieesmärgiks see, et me saaks külma välja ja sooja uuesti sisse. Kuidas külma välja saada: peame end higistama ajama ning sel puhul aitab hästi vürtsikas toit ja füüsiline aktiivsus.
Kui te tunnete külmetuse algstaadiumis, et külm hakkab naha vahele pugema, siis minge jooksma või suusatama või mis iganes liikumine teile meeldib. Kui saad keha higistama, siis saab selle külma välja ja haigeks ei jää. Ka alkohol – muidugi teatud reservatsioonidega! – võib väikestes kogustes aidata: alkohol on ka oma olemuselt soe, nii et näiteks pits pipraviina on väga hea – pipar ise on kuum ja alkohol on ka oma olemuselt soojendav, võtate pitsi sisse ja lööb külma välja.
Ja vürtsidest muidugi ingver, kaneel ja soojad joogid, mis aitavad efektiivselt. Inimesed, kes ingverit ei talu või maitse ei meeldi, võivad teha ingveriteed, panna sinna sisse mett ja natukene sidrunit, mis mahendab selle ingveri maitse ära. Ja kui on selline üldine energiapuudus, siis on kõige parem puhata kuni energia tagasi tuleb.
Kuidas olla õnnelik?
Ma arvan, et me kõik oleme siia ilma tulnud mingi ülesande, mingi eesmärgiga. Kui me oleme piisavalt avatud silmadega, avatud kõrvadega, siis tegelikult me näeme oma igapäevases elus ja tegemistes märke selle kohta, milline on see meie ülesanne ja eesmärk, milline on see meie tee, mida mööda käia. Ja ka see, kellega koos me seda teed käime.
Kui me oskame neid märke lugeda ja need õiged inimesed enda kõrvale leida, kui me oskame selle yin’i ja yang’i kokku panna ning oma teed käia, teha neid asju, mida sisemiselt tunneme, et on tarvis teha, siis tuleb õnn ka. Õnne ei ole vaja otsida, pigem lasta asjadel kulgeda, nautida hetkeseisu, vaadata, kui ilusti loodus lokkab ja olla hetkes – see ongi õnn.
Autor: Ingrid Peek
Rene Bürklandi raamatu “Tervise alkeemia” esitlus toimub täna, teisipäeval, 11. novembril kell 17 Solarise Apollos
Loe lähemalt Rene Bürklandi raamatu “Tervise alkeemia. Hiina meditsiiniline lähenemine tervisele ja haigustele” kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
Kuula Rene Bürklandi rääkimas hiina meditsiinist Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”
Vaata ka, mis nõu annab Rene Bürkland tuulkuuma ja tuulkülma osas ETV saates “Ringvaade”
Uuri ka Rene Bürklandi kodulehte www.tervisealkeemia.ee
