Kohtume Ingaga ühes kenas Kadrioru kohvikus. Ingal on just lõppenud kaks hommikust joogatundi. Valime menüüst üht-teist maitsvat ja hakkame lobisema.
Inga, räägi paari sõnaga, kuidas sina jõudsid joogani.
Minu tee joogani algas suhteliselt tavapäratult – kui enamus inimesed jõuavad jooga olemuseni läbi füüsiliste harjutuste, hakkas mulle joogamaailm hoopis huvi pakkuma tänu meditatsioonikogemustele. Olin Tiibeti budismi huviline, käisin Tiibeti kultuurikeskuses mitmetel sündmustel, kuulasin seal erinevate laamade õpetusi – ja sealt see huvi alguse sai. 2001. aastal käisin esimest korda Martti Kalda korraldatud ekspeditsioonil Indias ja see oli ehk selline sügavam äratundmise hetk, mille järel otsustasin minna ka Humanitaarinstituuti õppima Aasia kultuurilugu. See oli küll mu teine kõrgharidus, kuid olin jõudnud selleni, et seekord sooviksin õppida midagi, mis mind süviti huvitab ja mis hingelegi midagi pakub. Seejärel soovisin, et minu teoreetilist õpitut oleks võimalik rakendada igapäeva (töö)ellu. Mõni aeg hiljem võtsin aastaks aja maha, peatasin töölepingu välisministeeriumis ja sõitsin Indiasse – elasin mitmetes joogaashramites ning läbisin joogaõpetajate koolituse. Nii sai minust joogaõpetaja, see ongi minu põhitöö ja elu, viimased 12 aastat.
Mis sind paelus meditatsioonikogemuste juures?
Mind köitis mõte, et meelega tegeledes saan ma võtta oma elu vastutuse iseenda kätte, saan ise ennast juhtida. Alul oli ehk oma roll ka kogu idamaisel müstikal, aga täna näen oma praktikaid pigem praktilises ja realistlikus võtmes, sest kogen ju iga päev, milliseid muutusid praktikad igapäevaellu kaasa toovad – seda nii iseenda kui oma joogatundides osalejate kontekstis.
Ma olen alati uskunud, et idamaiseid tekste, õpetusi ja juhendmaterjali tuleb lugeda originaalkeeles. Seepärast on mul väga suur austus selle vastu, et sa oskad ise tõlkida sanskiriti keelest.
Humanitaarinistituudis õppisin India kultuuri ja sanskriti keelt ja sellest kasvas hiljem välja ka üks suurem tõlketeos – koos oma õpetaja Martti Kaldaga tõlkisime me Patañjali joogasuutrad. Olen mõtlenud, et täna ehk tõlgiksin mõnda asja juba teistmoodi, ilmselt 10 aasta pärast jälle uutmoodi. Idamaised tekstid avavad end ajas omamoodi, vastavalt ka iseenda kogemusele ja taipamistele. See ei ole vaid tehniline teksti tõlkimine, see on selline tõlkimine, kus iga sõna taga on oma suur maailm. Sanskriti keel on ka sügavalt poeetiline, võtame kasvõi ego tähistav sõna asmitā, mis otsetõlkes tähendab „minasus“, aga sõna saab lahti harutada ka nii, et see tähendab „ilma naeratuseta“, ehk kui me loome valeidentiteete ja jääme kinni oma egolõksudesse, siis me ei saagi südamest naeratada. See on ilus mõte mu meelest.
Joogast on saanud sõna, mida kasutatakse kõikjal. Meil on õllejooga ja džinnijooga, kitsejooga, saunajooga, šamanismijooga ja mis kõik veel, mõnel neist pole originaalse joogaga midagi ühist. Räägi, mis on sinu jaoks jooga.
Minu jaoks on jooga iseendaga kontakti saamine, iseenda loomusega ühendumine, mõistma õppimine, kes sa oled. Kehapraktika aitab mõista keha, hingamispraktikad peenemat praanakeha, meditatsioon jällegi meele- ja emotsioonide tasandit ning ka oma alateadlikku ja peidetud olemust. Kõik see aitab iseendale lähemale minna, ennast paremini tundma õppida. Me sageli arvame, et teame ennast, kuid enamasti on see küllaltki petlik.
Foto: Krista Mölder
Paljud inimesed käivad joogas, et end mõnusalt venitada või lõõgastuda, kas see on jooga olemust silmas pidades õige motivatsioon?
Inimesed tulevad joogasse erinevate põhjustega. Kui on stressirohke aeg, siis lõõgastus ja mõnus venitus võibki olla see, kuidas see inimene sel hetkel oma ellu rohkem tasakaalu saab. Ent olen tähele pannud, et inimesed, kes käivad joogas vaid füüsilist tugevust saavutamas või lõõgastumas, varem või hiljem jooksevad omamoodi kokku, loobuvad, pettuvad, hakkavad midagi uut otsima.
Minu arvates võiks kandev idee joogaga tegelemiseks olla siiski suurem küsimus iseenda olemuse kohta, soov ennast tundma õppida. See, et joogaga sageli kaasneb lõdvestus, maandatuse tunne, füüsilise keha tugevnemine, see on kõik toredad kaasuvad kõrvalnähud. Aga ei tohiks unustada ära eesmärki, motivatsiooni, miks joogat teha. Vaid lõõgastus või parem paindumine on lühiajalised eesmärgid. Samas muidugi võib sellest välja kasvada huvi ja tegelik, sügavam motivatsioon. Ka mu enda jaoks on jooga sügavama tähtsuse mõistmine oluline, see annab ka vastuse miks ma joogatunde juhendan. See ei ole ju töö selle sõna klassikalises mõttes, selle taga on ka minu jaoks sügav vaimne praktika, need taipamised annavad mu tegevusele mõtestatuse.
Tean mitmeid uuema aja joogaõpetajaid, kes soovivad joogat ära raamistada, teha sellest perfektsete liigutuste jada, kus kõik harjutuste kaldenurgad on paigas ja iga viimane kui liigutus detailideni anatoomiselt ära kirjeldatud. Mis sa sellest arvad?
Olen ka ise selle tee läbi käinud, kus otsisin perfektseid asendeid, niiöelda täiuslikku joogat. Selline viimse detailini keha asendis tunnetamine aga nõuab tegelikult väga kohal ja teravaks lihvitud meelt. Peale aastatepikkust praktikat olen ma ringiga tagasi alguses – jooga on ju individuaalne, absoluutselt iga inimene on nii erinev, et joogapraktikat ei saagi olla võimalik kirjeldada üheselt ja raamistada detailselt. Juba meie luustik on erinev, isegi liigesed asuvad erinevatel kõrgustel, kuidas siis saaks olla üks detailideni paika pandud harjutus kõigile? Ma annan joogatunnis päris palju edasi omaenda tunnetust, aga vahel mõtlen küll, et nemad võivad seda ju hoopis teisiti kogeda ja kogevadki. Samas minu roll ongi panna inimene oma kogemust uurima ja vaatlema.
Jooga on ju traditsiooniliselt olnud individuaalne praktika, mida viljeletakse üks-ühele. Joogaharjutused ei tohiks jääda mugavustsooni, aga ei tohiks ka ületada piire. Oma piiride tundmine ja avardumine ei toimu mitte läbi jõu või tahte, vaid läbi valmisoleku. See on väga suur vastuolu tänapäevase maailmaga, kus oleme harjunud tegema kõike rohkem, tugevamalt, kiiremini, läbi konkurentsi. Minu enda jaoks on joogas täpsusest olulisem see, et harjutuses on pingutus ja lõdvestus mõlemad esindatud – kindlus, tugevus ühelt poolt ning mugavus, heaolu teiselt poolt. Ja ka see on igal inimesel individuaalne. Seepärast olen jõudnud viimastel aastatel ka joogateraapiani, privaatsete joogatundideni, kus inimene saab vastuseid oma terviseprobleemidele läbi individuaalsete harjutuste. Isegi grupitunnis ei lase ma kunagi kõigil samamoodi harjutusi teha, jälgin igatühte, et anda privaatsed suunised kõigile.
Palju on räägitud ka sellest, et jooga on ikkagi idamaade praktika, et kas selline asi üleüldse meie kultuuriruumi sobib?
Jooga teadmised on universaalsed ja kellele idamaade mõtteviis ei sobi, ei pea sugugi kasutama meile tundmatuid aspekte ja sõnu nagu mantrad või chakrad. Igaühe tee on erinev. Paljud joogas kasutatavad harjutused on aga küllaltki universaalsed, näiteks on analoogseid hingamispraktikaid olnud nii Egiptuses kui maiadel. Me teame oma pärimusest päris vähe, ei ole välistatud, et mingil moel on osatud näiteks hingamise kaudu ennast juhtida ka siin. Või võtame näiteks regilaulu, mis sarnaneb ju paljuski mantrate laulmisega. Paljud põlised eestlastegi praktikad on olnud ju meditatiivsed, iseendasse süüviva loomuga. Inimese enda olemus on teda usutavasti ikkagi kõigis maailma nurkades huvitanud.
Kui keegi nüüd loeb seda artiklit ja mõtleb, et sooviks leida endale joogaõpetajat, kelle meelestatus ja motivatsioon oleks õige, ta oleks nn sattvalikus meeleseisundis. Kuna joogaõpetajaid on nii palju, kuidas siis seda õiget leida?
Tavaliselt on nii, et õpetaja jõuab õpilaseni ise. See ei ole selline tegevus, et istun maha ja hakkan guugeldama. See on teekond. Vahel tulebki ehk alustada mõnest füüsilisemale kehale orienteeritud võimlemisest, et leida endas soov ka meelele tähelepanu pöörata, seeläbi ehk jõuab otsija järgmise sammuni ja sealt edasi ja sealt edasi. Minul endal on mitu õpetajat, ajas on ka mu enda vajadused ja arusaamad muutunud.
Jooga joogatunnis on tore ja mõnus. Mida peaks see andma kaasa igapäevaellu?
Mati peal on harjutamine aga harjutamise tulemus peaks peegelduma igapäevaelus. Kui joogaharjutusi teha regulaarselt ja õieti toob see kaasa suurema tasakaalu igapäevaelus, igapäevased meeleolukõikumised jäävad ära, tasakaalukus sees muudab suhted ka ümbritsevaga harmoonilisemaks. Igapäevaelus peaks jooga väljenduma ka kehateadlikkuse ja eneseteadlikkuse tõusuna. Praegusel ajal on seda eriti vaja, elame ja toimetame koguaeg endast väljapoole. Arusaam enda vajadustest, eneseregulatsioon, kasvõi nii väike asi kui et arusaamine millal keha vajab puhkust, saab tugevdatud läbi joogapraktikate.
Foto: Margit Kurvits
Kui nüüd mõni inimene loeb ja mõtleb, et see joogafilosoofia on põnev ja huvitav, tahaks sellest rohkem teada ja tegeleda, aga selline matil koos teiste inimestega harjutuste tegemine ei sobi kuidagi, millest soovitad alustada?
Võib alustada kirjandusest jooga kohta ja mõtiskleda, mis võiks olla minu jaoks see parim tee ja väljendus joogas. Kindlasti on neid, kellele sobibki paremini meditatiivne filosofeerimine elu ja oma loomuse üle, see on siis jnāna-jooga, kus sõna jnāna tähendab „tarkust“, „teadmist“, „sisekaemust“. On inimesi, kelle jaoks sobib karma-jooga ehk enda täiustamine isetu tegevuse ja töö kaudu, näiteks heategevusorganisatsioonides kaasalöömine. Kes aga tunneb, et tahaks kehapraktikate juurde minna, soovitan siiski pöörduda kogenud joogaõpetaja poole, kes kasvõi eratunni vormis annab soovitusi koduseks praktikaks.
Kuidas on elustiiliga – kas joogaga tegeleja peaks elama askeetlikult ja ülimalt tervislikult?
Mulle tundub, et kui inimene tegeleb regulaarselt joogaga, siis selline sattvalik toitumine ja tervislik eluviis tuleb sellega iseenesest kaasa. Aga see ei peaks toimuma sunniviisiliselt. Kui end kohutavalt palju sundida, üle võlli tervislikult püüda elada, siis võib tulemuseks olla hoopis stress ja pidev pinge, mis on väga kaugel jällegi joogalikust arusaamast. Samas ei saa päris ka ütelda, et elustiilil poleks mõju joogaga sügavamalt tegelemiseks, sest mida sügavamale joogaga minna seda enam on vaja keha puhtust ja kergust. Näiteks on joogaašrameid, kus enne sügavamate joogapraktika juurde asumist tehakse läbi põhjalikud kehapuhastuspraktikad. Hommikul ööklubist tulles joogatundi minek ei ole kindlasti parim joogapraktika. Samas ei tähenda see seda, et vahel peol käia või klaas veini juua oleks keelatud. Kuldne kesktee on siin märksõna. Huvitaval kombel just kesktee võib vahel olla kõige keerulisem.
Samuti on igal inimesel oma tee, pealesunnitud reeglid lihtsalt ei tööta. Jooga praktiseerija ei peaks põhimõtteliselt midagi välistama, muutused peavad siiski välja kasvama seestpoolt. Kui vahel lubad endale kiirtoiduampsu, klaasi veini või päev läbi voodis laisklemise, ei tähenda see automaatselt, et oled halvem joogapraktiseerija. Lihtsalt – kui tunned iseennast paremini, siis tead ka, mis sulle sobib. Jooga üks esimesi printsiipe on vägivallatus. See kehtib ka iseenda suhtes. Jõuga joogat tegema sundida või joogalikku eluviisi elama sundida ei pruugi olla kuigi hea mõte.
Hüppame ka tänase päeva kuuma teema juurde, viirushaiguste juurde. Kas joogaga on võimalik viiruseid ennetada?
Jooga abil saab hoida immuunsuse tugeva. Hirm ja ärevuses meel tõmbavad immuunsust alla. Jooga otseselt tegeleb ka immuunsuse tugevdamisega läbi praanatöö, elujõu tugevdamise praktika. Kui elujõud on toonuses, siis keha nii-öelda elektrifitseeritud ning see tähendab ka tugevat immuunsust. Jooga kontekstist vaadatuna tähendabki tugev tervis nii tugevat meelt kui elujõudu.
Sul on tulemas õige pea töötuba stressiga toimetulek jooga abi. Mida ja kellele sa seal õpetad?
Ma kindlasti ei taha selles töötoas öelda, et elage nii ja tehke seda, siis te ei pea stressi taluma. Ma ei hakka näpuga viibutama, et ärge olge stressis! Stress on meie igapäevase elu osa ja mitte ainult negatiivne. Kursuse eesmärk ei ole vähendada stressoreid meie elus, küll aga anda mõtteainet, kuidas me saame muuta oma suhtumist ja hoiakuid stressorite suhtes. Tahaksin inimesi suunata ära tundma pingeallikaid ja ka alateadlikku stressikäitumist oma elus. Stressimustrid hakkavd paljastuma pikemaajalise töö käigus iseendaga, seega ei tasu loota ka suuri muutusi selle ühe nädalavahetusega. Aga kindlasti saab kaasa tehnikaid ja võtteid, kuidas iseennast pingelisemal ajal aidata ja oma ellu rohkem lõdvestust tuua. Sellist iseenda juhtimise ja abistamise oskust annabki see kursus. Praktikad on lihtsad ja kättesaadavad ka algajale joogatajale.
SUVINE JOOGALAAGER Inga Põldmaga toimub 30. juuni – 3. juuli Hundiallika Retriidi- ja kooltiuskeskuses Võrumaal. Täpsem info siin: https://fb.me/e/1IOlX2sRJ
Inga Põldmat küsitles Kaia-Kaire Hunt
