Muutusteni elus läbi Kangelase teekonna

"Inimesena loome oma elu läbi igapäevaste teadlike või alateadlike mõtete, valikute ja tegevuste. Kuid sõltumata suurest pingutusest võib elu, mille poole püüdleme, tunduda meile pidepunktitu või tühi, saates meid justkui fantoomina kummitava sisetundena "midagi on elus justkui puudu". Kauaoodatud õnnetunne jääb leidmata, olenemata sellest, et oleme selleni jõudmiseni suunanud kogu oma tähelepanu, tahte ja jõu. Aastaid tagasi kirjeldasin seda tupikseisu enda elus justkui tugevat müüri, mille ületamine osutus keerulisemaks kui esialgu tundus. Sõltumata julgetest valikutest, elumuutvatest otsustest ja põgenemisest teisele poole maakera jäi soovitud õnnetunne leidmata", kirjutab holistilise regressiooniteraapia terapeut, koolitaja, mentor ja isikliku arengu nõustaja Sirle Truuts.

Kangelase teekond kui eneseavastusretk

“Omaenda tõelise mina otsimine on justkui Kangelase teekonna läbimine” kirjutab Carol S. Pearson raamatus “Sisemiste kangelaste äratamine”. Me elame turvalist igapäevaelu justkui süütute lastena, kes usaldavad autoriteete, kas siis meie enda sisetunde, sõprade, ülemuse või pereliikmete näol. Kuid siis juhtub midagi ja me võime tunda, et meie maailm justkui kukub kokku. Ükskõik kas selleks on grippi haigestumine, painav sisemine rahulolematus, pere purunemine või töökoha kaotus. Selles olukorras on valik, kas leida süüdlasi endast väljaspoolt või aktsepteerides olukorda, kogudes kokku kogu jõu ja muuta oma elu. Sel hetkel me astumegi justkui Kangelase teekonnale, olles valmis kohtama oma teekonnal erinevaid väljakutseid, abilisi ja takistusi.

Carol S. Pearsoni kangelase teekonna mudel aitab inimestel lahti mõtestada oma elu läbi kangelaste lugude, toetades sellega iseenda paremat tundmaõppimist ja esilekerkivate olukordade sügavamat mõistmist. Klassikalistes müütides peegeldavad kuningriigi tervist kuninga või kuninganna heaolu. Kui kuningas sai haavata, siis sageli laostus ka kuningriik. Muinasjutuliste kangelaste lood peegeldavad meie igapäevaelus rohkem kui me esialgu arvata võime. Maailma tasandil on näiteks laostunud kuningriigi tunnusteks kliimamuutustest tingitud looduskatastroofid, majanduslik ebakindlus või painav terrorioht. Isiklikul tasandil on nendeks tunnusteks lähisuhte purunemine, töökoha kaotus, terviseprobleemid või hinges peituv igatsus millegi uue järgi. Viimane peegeldab ühtlasi ka olulist alateadliku valmisolekut rännaku alustamiseks. Ennast leides ja rännakult naasedes võime tunda sügavat rahulolu nii iseenda kui ka kõige üle, mis meie elus toimub. Carol S. Pearson kirjeldab seda tunnet järgmiselt: “Meil ei ole enam tingimata tarvis ennast tõestada, mistõttu saame lõdvestuda, armastada ja olla armastatud. Meil on olemas kõik, mida vajame selleks, et olla tõeline inimene, tõeline kangelane”.

Kes või mis on arhetüübid?

Sisemisel Kangelase teekonnal abistavad meid arhetüübid, mille olemuse selgitamiseks on olemas mitmeid erineavaid teooriaid. Carl Gustav Jung nimetas arhetüüpideks kollektiivses alateadvuses püsivaid ideid või kujundeid, mis inimese elu igapäevaselt mõjutavad. Näiteks on arhetüüpideks meie arvamus sellest, milline peaks olema ja kuidas käituma Ema, Isa, Laps, James Bond või Ema Teresa. Carol S. Pearson on oma Kangelase teekonna mudelis käsitlenud 12 arhetüüpi ehk sisemist teejuhti, mis inimest rännakul iseenda uue minani toetavad. Teekonda muutusteni alustab Süütu arhetüüp, kellele järgnevad Orb, Sõdalane, Hoolitseja, Otsija, Hävitaja, Armastaja, Looja, Valitseja, Maag ja Tark. Rännaku lõpetab Narri arhetüüp, kes õpetab meid elama hetkes ja mitte muretsema homse pärast, olles omakorda sarnane teekonda alustava Süütu arhetüübiga. Meie Kangelase teekonna tulemus sõltub palju sellest, kuidas me ise kangelaslikkust mõistame ja kogeme. Näiteks võib Sõdalane seostuda maskuliinsusega, Hoolitseja emalikkusega ja Armastaja kirega. Sõltuvalt sellest, mis on meie enda valmisolek muutusteks, kogeme ka arhetüüpe erinevalt. Parem kontakt ja mõistmine toetab arhetüübi kogemist viisil, mis meid toetab. Nõrgem kontakt võib kallutada meid pigem kogema arhetüübi varjupoolt. Näiteks võime Süütu varjuna suruda alla oma tegelikke tundeid, kogeda läbipõlemist, depressiooni ja väärkohtlemist. Orvu varjupoolele kinni jäädes võib meie igapäevaseks mantraks olla “Jah, aga …” või väljenduda hoopis läbi manipuleeriva käitumise. Ebaterve Hoolitsejana võime täita kohusetundlikult kanaema või kanaisa rolli, pannes sellega kogu vastutuse meie enda heaolu eest hoolitsetava õlule.

Minu muutused läbi Kangelase teekonna

Olenemata sellest, kas me teadvustame või mitte, Kangelase teekonna sisu, on rännaku etappide läbimine ja kontakt arhetüüpidega meie igapäevaelu lahutamata osa. Mulle on alati olnud omane tugev tahtejõud ja sihikindlus. Kõigeni, mida on olnud võimalik mõistusega saavutada, kontrollida ja juhtida, olen ka elus jõudnud. Elu loomulik rütm algas pea alati kas uue töö või projektiga, lõppes sügava läbipõlemise ja kriisiga. Alustades 2014. aastal holistlise regressiooniterapeudi kutse omandamist, puudus mul esimest korda elus plaan. Õpingute peamine soov oli mõista iseennast, võtta vastu abi, päästa end düsfunktsionaalsetest suhetest ja ahelatena tunduvatest käitumismustritest. Suurimaks sooviks oli leida vastust küsimusele: “Miks minu elu nii raske on?”. Sel hetkel sai alguse minu teadlik Kangelase teekond iseendani. Andes enda viimaste aastate kogemusi edasi läbi Kangelase teekonna mudeli, siis oleks see järgmine. Karjääriredelil muudkui ülespoole liikudes ja eitades oma tegelikke vajadusi, uskusin et staatus, raha ja unelmate partner toovad mu ellu soovitud turvatunde (Süütu). Läbipõlemisleekides süüdistasin oma väsimuses nii tööandjat, ülemust kui ka minust mittehoolivaid partnereid (Orb). Suundudes Orvuna õnneotsingutele teisele poole maakera, leidsin end looduskatastroofi keskelt, mis äratas minus Sõdalase, kes asus võitlusse selle nimel, mis talle tõeliselt oluline on (Sõdalane). Naasedes kodumaale, pöörasin tähelepanu iseenda tegelike vajadustele, küsisin nõu inimestelt, keda usaldasin ja otsisin endale toreda hobi (Hoolitseja). Hakkasin otsima võimalusi, kuidas muuta oma elu (Otsija) ja loobusin arvamusest, et mina ise saan täielikult oma elu kontrollida (Hävitaja). Teadlik eneseareng tõi usu armastuse ja õnne võimalikkusesse ka minu enda elus (Armastaja). Minus hakkas tärkama soov väljendada ennast uut moodi ja sain tuge terapeudilt, kes ütles: “Alusta kohe. Täiuslikku hetke ei eksisteeri”. (Looja). Tundsin sügavat õnnetunnet (Valitseja), kuid jätkasin uute julgete otsuste tegemist oma elus (Maag). Mõistsin, mis on mulle kõige parem (Tark) ja uusi muutusi enda elus võtsin vastu naudingu ja rõõmuga (Narr). Minu Kangelase teekond on sisaldanud väga suuri väljakutseid, alates töökoha ja elukoha vahetusest ning lõpetades oma tervise eest hoolitsemisega olukorras, kus arstide sõnul lootust operatsioonita terveneda puudus. Kangelase teekond on mööda spiraali liikumine, jõudes lõppu on meil alati võimalik taaskord alustada, kuid see, kui teadliku ja küpsena me uusi olukordi oma elus kogeme, sõltub sellest, millise uue teadmiseni oleme jõudnud eelmisel rännakul.

Carol S. Pearsoni ütleb – “Igaüks, kes rännakule asub, ongi juba kangelane”. Seega, inspireerituna nii Carol S. Pearsoni raamatust “Sisemiste kangelaste äratamine” kui ka iseenda ja oma klientide muutustest, on võimalik järjneval 14-l esmaspäeval lugeda Alkeemia portaalis iga arhetüübi tutvustust ja seoseid igapäevaeluga. Lisaks on võimalik liituda alates 05. veebruarist 2018.a. Holistika Instituudis minu juhendamisel esmaspäevaõhtuste vestlus-meditatsiooniõhtutega “Minu Kangelas teekond iseendani”.

Rohkem infot www.eneseareng.ee

Loo autor Sirle Truuts on holistilise regressiooniteraapia õppepraktika raames praktiseeriv terapeut, koolitaja, mentor ja isikliku arengu nõustaja.


Seotud