Mustikaid iseloomustab antioksüdantsete omadustega polüfenoolide (antotsüanidiinid,oligomeersed protsüanidiinid, bioflavonoidid ja fenoolhapped) erakordselt suur sisaldus. Mustikate antioksüdantsusele aitavad kaasa ka mõned neis sisalduvad vitamiinid (C, PP, B). Mustikamarjades on karotenoide, eeterlikku õli, mineraalaineid, suhkruid, orgaanilisi happeid, parkaineid ning kiudaineid. Need ained annavad marjadele tervist tugevdava toime, alandades riske kasvajate, südame-,veresoonkonna- ning kesknärvisüsteemi haiguste tekkeks. Samas ei ole neis rasvu ja kolesterooli ning üks klaas mustikaid annab vaid 30…80kcal. Vähese rasvasisalduse ja väikese energeetilise väärtuse ning kolesterooli puudumise tõttu sobib mustikas hästi dieettoiduks.
Mustikas seob inimorganismis vabu radikaale, takistades seeläbi vananemisprotsesse ning mitmete haiguste teket ja arengut, neis sisalduvate vitamiinide rohkus aitab tugevdada tervist, alandab riske kasvajatele, südame-, veresoonkonna- ning kesknärvisüsteemi haigustetekkeks.
Mustika marjad leevendavad:
1) silmade väsimust, aitavad silmadel paremini kohaneda erinevate valgustingimustega, väldivad kanapimeduse tekkimist ning toovad leevendust neile, kes kannatavad lühinägelikkuse all;
2) põletikulisi protsesse limaskestadel ja seedeelundites,
3) maohaavanditega kaasnevaid probleeme,
4) suhkrutõvega kaasnevaid probleeme,
5) maksa- ja sapihädasid.
6) korrastavad seedeelundite tegevust nii kõhulahtisuse kui -kinnisuse puhul;
7) pidurdavad vananemisprotsesse inimorgnismis ning takistavad südamehaiguste ja vähkkasvajate teket;
8) tugevdavad veresoonkonda, aitavad vereringehäirete puhul, soolepõletike- ja maohaavade vastu,
9) marjadest on abimälu parandamisel, samuti tasakaalu- ja koordinatsioonihäirete korral.
Lehed vesitõmmisena: 1) vähendavad diabeetikutel vere suhkrusisaldust
2) kasutatakse mao-seedetrakti, neerude ja kuseteede ning hingamisteede vaevuste korral,
Ekstraktina
1) nakkushaiguste korral ning suu limaskesta haiguste korral,
2) suhkrutõve leevendajana.
Looduslikult kasvab Eesti metsades harilik mustikas ja sinikas. Kultuuris kasvatatakse ahtalehist mustikat ja poolkõrgekasvuga sorte.
Allikas: www.marjasontervis.ee
