Looduses pole ükski leetseljak, aed, looklev oja, lõhnav lill ega vohav mets täiuslik. Mitte kunagi. Ja kui sa sellega lepid, siis leiad, et nii on palju kergem võtta vastu asjade olemise viisi. Sa elad edasi märksa suurema rõõmsameelsuse, rahulikkuse ja vaimse geniaalsuse seisundis.
Mitte miski, mille kallal sa iial töötad, ei saa olema täiuslik, isegi kui see on su suurteos. Olen kindel, et tagantjärele oleks Michelangelo muutnud mõningaid Sixtuse kabeli laefresko pintslitõmbeid, et Lev Tolstoi oleks võimaluse korral „Sõja ja rahu“ ülesehitust kergelt ümber teinud ja et Marie Curie oleks pärast edasisi uuringuid hulga oma teaduslikke uuendusi edasi arendanud.
Ükski äri pole eales täiuslik, isegi kui su kaup on hunnitu ja sa oled valinud oma meeskonda hämmastavad osalised. Ükski restorani õhtusöök pole kunagi täiuslik, isegi kui see on su elu kõige oivalisem söögikord. Ükski kingapaar, pagariäri kook, telerist nähtud film või tippmängijate vaheline spordivõistlus pole kunagi täiuslik. Ning ükski isiklik suhe pole kunagi täiuslik. Sest sa pole seni veel täiuslikku isikut kohanud.
Aga imeline on, et …
… Mida paremini sa seda kõigi asjade ebatäiuslikkust mõistad ja omaks võtad, seda rohkem hakkad sa peaaegu otsekohe märkama korratuses peituvat maagiat.
Puudustega asjades ja kogemustes ja inimestes hakkad sa nägema keemiat – ja lausa alkeemiat. Sa õpid uskuma, et kõik see on täiuslik just ebatäiuslikkuste tõttu.
Jaapanis parandavad inimesed katkisi anumaid, pannes tükke puhta kullaga tagasi kokku ja kasutades selleks neljasaja-aastast kintsugi-tehnikat. Mind paelub tohutult, et see, mis oli katki, muutub murtud kohtadest tugevamaks. Mis veelgi tähtsam, see meetod ülistab tõde, et mõnda vigast asja võib veelgi väärtuslikumana ümber kujundada.
Kas poleks see siis täiuslik asi?
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Robin Sharma uuest raamatust „Argipäeva kangelase käsiraamat“.
