"Issanda loomaaed on kirju" on üks tore ütlus selle kohta, et inimesi on maailmas igasuguseid. Kõigil oma veidrused, soovid, unistused ja hirmud. Pole olemas kahte täpselt ühesugust inimest, kes saaksid maailmast ühtemoodi aru, tahaksid samu asju, mõtleksid samu mõtteid või tunneksid samu tundeid. Me oleme kõik nii erinevad. Tõepoolest, meie väärtushinnangud ja suuremad eesmärgid elule võivad kattuda, kuid mida peenemale tasandile edasi minna, seda vähem leiame sarnaseid asju. Isegi armastuse või kurbuse tunne võib olla niivõrd erineva varjundiga. Miski ei ole must ja valge. Selles suures erinevuste virvarris tuleb leida ühine keel, mis aitab meil omavahel suhelda. Suhelda nii, et oleks rahulolu mõlema inimese hinges ja südames, kirjutab Anu Linnamägi lehel Holistika.ee.
Kohati tundub, et oleks niivõrd palju lihtsam üksteisega läbi saada, kui kõik oleks must ja valge ning oleksid paigas reeglid, kuidas omavahel suhelda. Ometi me kõik teame, et sel hetkel, kui hakkame teise inimesega suhtlema, variseb kokku illusioon, et me suudame aimata, mida mõtleb või tunneb teine inimene. Me ei tea, mis toimub teise inimese sees.
