Kui sul on füüsiline vigastus, siis saad valu leevendada jääkotiga või panna haavale plaastri. Kuid emotsionaalsete haavade puhul see nii lihtne ei ole. Enamasti püüame halba tuju leevendada kuidagi tähelepanu kõrvale juhtides – kas ennast jäätisega lohutades või napsuga meeli tuimestades. Kuid halb tuju on nagu nakkushaigus – sellest ei saa lahti lihtsalt sümptomite peitmisega.
Psühholoog Guy Winch, kes on kirjutanud raamatu “Emotional First Aid: Practical Strategies for Treating Failure, Rejection, Guilt and Other Everyday Psychological Injuries”, kirjeldas intervjuus uudistekanalile US News, millised on väga sageli esinevad halva tuju põhjused, ning kuidas neist üle saada.
Põhjus: tagasilükkamine, eemaletõukamine
Winch nimetab seda “igapäevase elu marrastused ja kriimud” ning nagu me kõik teame, on sellised vigastused paratamatud. Seda tunnet põhjustavad nii suured põhjused, näiteks see, kui kaasa nõuab lahutust, kui ka väiksemad ja lihtsamad igapäevaelu juhtumid, mis võivad su meeleolu rikkuda.
Eemaletõukamine on üks julmemaid haavu, kuna see on otsene hoop meie ego pihta. Ego on meie lahutamatu osa, mis hoiab koos meie eneseuhkust ja eneseväärikust. Kui ego saab riivata, siis hakkame automaatselt ennast süüdistama, eeldades, et meiega on midagi valesti ja samas kritiseerime käitumist, mis on viinud selleni, et meid eemale tõugati.
Lihtne näide – sa naased puhkuselt eksootilisest kohast ja postitad puhkusefotod sotsiaalmeediasse ning jääd reaktsiooni ootama. Kuid ükski sinu sõpradest ei kliki “meeldib” hoolimata sellest, et sina oled nende fotodele alati tähelepanu pööranud. Või näiteks teevad kolleegid plaane, kuhu lõunale minna ning unustavad sind kutsuda. Isegi siis, kui need ei ole su lemmikkolleegid, väljajätmine põhjustab meeleolu langust.
Teadusuuringud on viidanud sellele, et meie aju on üles ehitatud nii tundlikuna eemaletõukamise osas, et see haavab meid isegi sel juhul, kui eemaletõukajateks on inimesed, keda me tegelikult ei salli. Ühes 2007 aastal ajakirjas European Journal of Social Psychology avaldatud uuringus kirjeldati, et inimesed, keda oli eemale tõuganud nende jaoks võõrad inimesed, tundsid ennast väga haavununa ning nende tuju ei parandanud eriti palju isegi see, kui neile öeldi et neid haavanud inimesed kuulusid Ku Klux Klani.
Kuidas sellega toime tulla?
Kui sa tunned ennast solvununa, et sõbrad ei näita piisavat vaimustust sinu Facebooki fotode üle, siis ütle neile seda. Saada sõnum paarile sõbrale, küsides mida nad arvavas sinu puhkusefotodest. Ning tõenäoliselt nad pööravad nad su jagatud materjalile rohkem tähelepanu ja sa tunned ennast kohe paremini. Võib-olla vajavad nad lihtsalt seda, et sa nende tähelepanu sinu piltidele juhiks, kuna neil on hiiglasuur sõbranimekiri ja nad lihtsalt ei märganud sind.
Kui kolleegid ei kutsunud sind lõunale, siis meenuta, et sul on kindlasti palju sõpru, kes sind väga hindavad – võta nendega ühendust. Sa ei vajagi seda, et igaüks sind lõunale kutsuks. Meenuta endale, et sa ei pea olema osa igast grupist – piisab kui sul on oma grupp.
Ära võtta eemaletõukamist isiklikult. Ainuke põhjus, miks see meile kannatusi põhjustab on see, et tunneme ennast emotsionaalselt seotuna isikuga, kes meid eemale tõukas. Kuid see koorem on vaid meie endi õlgadel, keegi teine ei aita meil seda kanda.
Sageli arvame, et põhjus on meis, kuigi tegelikult ei pruugi meil sellega mitte midagi pistmist olla. Inimene, kes sind eemale tõukab, tegutseb lähtuvalt tema enda ebakindlusest ja hirmudest, sageli ei ole sa mitte midagi teinud, et seda olukorda põhjustada. Vaata suuremat pilti – see äraütlemine võib avada hoopis uusi võimalusi kuskil mujal.
Sageli on eemaletõukamine eriti valus selle tõttu, et selle tunde juured on sügaval lapsepõlves ja põhjustavad ülereageerimist. Mõista oma tunnete põhjuseid, see aitab nendega paremini toime tulla. Aktsepteeri oma tundeid ja seda, et see ei ole esimene ega viimane kord, kui sa nii tunned. Kuid sa oled sellest ennegi üle saanud, ning saad jälle. Võta seda kui võimalust areneda ja kasvada paremaks ja tugevamaks inimeseks – emotsionaalne valu aitab hävitada ego ja olla silmitsi sinu tegeliku minaga.
Põhjus: komplimendid
See näib ebaloogiline kuid komplimendid ei ole alati mugavad. Madala enesehinnanguga inimeste jaoks on kiitus ebameeldiv, kuna see läheb konflikti nende enda arvamusega iseendast ning võib neid panna ennast viletsamini tundma. Winch kirjeldab ühte 19-aastast tudengit, kellel on raskusi kohtingule saamisega, kuid iga kord koju minnes kuuleb ta vanematelt seda, kui ilus ta on. See põhjustab negatiivseid emotsioone, kuna läheb vastuollu sinu enda uskumuste süsteemiga. Teisisõnu – “Kui ma nii ilus olen, siis miks ma kaaslast ei leia?”
Sageli põhjustavad komplimendid ebamugavust ka siis, kui need on pealiskaudsed ja ei vasta tegelikkusele. Tehes komplimendi inimesele tema kaalukaotuse kohta siis, kui ta on paar kilo juurde võtnud, võid sattuda väga ebamugavasse olukorda. Välimuse kohta ohtrate komplimentide jagamine võib panna vestluspartneri tundma, et ta on sõbrana väärtuslik ainult oma välimuse tõttu.
Kuidas sellega toime tulla?
Kui kõik räägivad sulle, kui suurepärane sa oled, aga sa ise ei tunne nii, siis proovi enesesisenduse harjutusi. Mõtle enda heade omaduste üle selles valdkonnas, mille osas said komplimendi. Siis pane kirja vähemalt kaks lõiku selle kohta, miks need positiivsed omadused on olulised. Enda tugevate külgede ja heade omaduste tunnustamine aitab sageli halvast meeleolust välja tulla.
Kui sul on aga tegemist vestluspartneriga, kes jagab pealiskaudseid ja läbimõtlemata komplimente, siis on kõige lihtsam lühidalt tänada ja juhtida vestlus muule teemale. Sa ei saa muuta teiste inimeste käitumist, kuid sul on vabadus valida enda reaktsiooni nende tegudele.
Põhjus: süütunne
Me ei tahaks, et ei suudaks üldse tunda süütunnet (nagu sotsiopaadid) ega ka seda, et me tunneks liiga palju süütunnet (see põhjustab liigset ärevust). Süütunne on emotsionaalne ohusignaal, mida enamus inimesi õpib märkama juba lapsepõlves. Selle eesmärk on meile teada anda, kui me oleme kellegi suhtes valesti käitunud ning see aitab meil välja arendada paremat arusaama, kuidas meie käitumine mõjutab meid endid ja teisi. Samuti aitab see meil enda käitumist analüüsida, et me ei kordaks sama viga mitu korda.
Kuid süütunne on ka väga sageli meie enda halva tuju põhjuseks. Mitte iga kord ei ole süütunne ratsionaalne ja eesmärgistatud. Järgmisel korral, kui tunned ennast süüdi, siis ole skeptiline ja mõtle järele, kas see tunne püüab sulle õpetada midagi vajalikku sinu käitumise kohta, või on see emotsionaalne ja irratsionaalne vastus olukorrale? Vastus sellele küsimusele on esimene samm selleks, et aidata sul süütundega paremini toime tulla.
Kuidas sellega toime tulla?
Süütunde puhul on oluline kõigepealt mõista, mis on selle põhjustanud. Probleem tekib siis, kui tunned süüd käitumise pärast, mida tegelikult ei ole vaja muuta. Näiteks on liigne süütunne väga omane paljudele emadele, kes esimese lapse kõrvalt uuesti osalise tööajaga tööle naasevad. Nad kardavad, et see võib kahjustada nende last, kuid sageli aitab see hoopis kaasa veel paremate ja tervemate sidemete tekkimisele. Kui sa tunned ennast süüdi liigse šokolaadisöömise pärast, on see sinu aju viis meelde tuletada seda, mida sa juba tead – šokolaadiga liialdamine on pikas plaanis su tervisele kahjulik. Selliselt juhul on tegemist ratsionaalse süütundega mis on vajalik su käitumise muutumiseks.
Kui tunned ennast süüdi selle pärast, et sinu käitumine on kellelegi teisele ebamugavust valmistanud, siis on selle on selle lahendus pealtnäha lihtne, kuid vahel ääretult keeruline – vabandamine. Meile õpetatakse seda, kuidas vabandust paluda lapsest saadik. Nõuame, et laps vabandaks oma käitumise pärast ning kui ta pobiseb nõutud sõna, siis enamasti sellest piisab. Ka täiskasvanutena jätkame sellist käitumist ja arvame, et pealiskaudsest vabandamisest piisab. Kuid see ei ole piisav ei meie endi ega teise inimese jaoks.
Korralikul vabandusel on mitu osa. Selge ja arusaadav “palun vabandust” on asendamatu ning sellele peab lisanduma ka selgitus, mis juhtus ja palve, et teine andestaks. Kõige olulisem vabandamise juures on empaatia väljendamine. Kui sa hilined kohtumisele, siis ära süüdista ühistransporti – vabandus on teise inimese jaoks, mitte sinu jaoks. Kui vabandamise asemel õigustad oma käitumist ja süüdistad kedagi/midagi teist, siis jääb õhku pinge ning sa tunned ennast ikka süüdi, mis rikub ära nii sinu tuju, kui teise inimese oma.
Süütundega aitab toime tulla ka sellega leppimine. Aktsepteeri, et sinu käitumine oli vale või haavas kedagi, õpi sellest ja mine edasi. Me ei saa muuta minevikku, kuid me saame püüda edaspidi samasuguseid vigu vältida. Süütunde muutumisel kinnisideeks jääb see sinu tuju rikkuma pikaks ajaks. Võta midagi ette, vabanda ja jätka oma elu.
Keegi ei ole ideaalne – isegi meie sõbrad või pereliikmed, kelle käitumine näib veatu. Perfektsionism on ettemääratud luhtumine. Me kõik teeme vigu, kuid on oluline mõista, et oleme vaid inimesed. Ära piina ennast päevade ja kuude kaupa sellega, mida sa “oleks” pidanud tegema või tegemata jätma.
Allikas: 15 suurepärast mõtet, mida tasub iga päev meeles pidada
