Ilmar Raag: „Kui naist ma tajun partnerina, siis meest konkurendina. Seepärast assotsieerub mehelikkusena mulle kohe mitu negatiivset joont. Mees on kiskja. Mehe suurus algab hetkest, kui ta otsustab üle olla oma instinktidest. Kui kütist saab kaitsja. Kui mees suudab olla tugev, aga mitte seda alati ära kasutada. Kusjuures füüsiline tugevus on vist ainus tõeline eristuv joon, sest ka naine suudab võrdselt olla hea juht, mõtleja, kunstnik jne. Lisaks suudab naine mehega võrdselt olla ka mats ja labane. Aga mina ise kui mees? Ma loodan, et mu üldinimlikud väärtused on suuremad kui mu mehelikud väärtused.“
David Vsevjov: „Nii mehelikkus kui ka naiselikkus paigutuvad ühte suurde ruumi, mille nimi on inimlikkus. Minu jaoks on see nii meeste kui ka naiste puhul olulisem kriteerium kui need, mis tulenevad soolisest määratlusest. Rohkem inimlik ja vähem mehelik mees on minu jaoks olulisem kui vähem inimlik ja rohkem mehelik mees. Mida see mehelikkus tähendab? Siin on kindlasti esiteks objektiivsed mõõdud. Keskmine mees on füüsiliselt reeglina tugevam kui keskmine naine. See tähendab, et raske kohvri tõstmine rongis üles riiulile on talle lihtsam ülesanne, mõne kiitsukese naise puhul on see isegi ülejõukäiv. Me oleme ju bioloogiliselt konstrueeritud erinevalt. Mehed pole ette nähtud selleks, et otseselt lapsi ilmale tuua, siin on teatud rollid paratamatud. Kuidas me ka ei tahaks meestena hoolitseda väikeste laste eest, siis me saame neid ikka ainult toita lutipudeliga, teist võimalust meil ei ole, aga naiste puhul on see loomulik. Kui tahta mehelikkuse ja naiselikkuse maailma kuidagi graafiliselt kujutada, siis naised on ju olulisemad kui mehed, puht bioloogiliselt, see on ju väga lihtne. Inimkonna tulevikku silmas pidades on naiste kadumine maailmast inimkonna lõpp. Meeste puhul isegi piisab variandist, et vaid üks jääb alles ja siis on juba mingi lootus,
et inimkond säilib. Kui me seda graafiliselt nüüd ette kujutame, siis naised on keskel ja mehed moodustavad ringi ümber nende. Kui me vaatame pühvleid, kuidas nad oma karja ohusituatsioonis moodustavad, siis isased on äärtel ning emased ja lapsed on keskel. Põhimõtteliselt oleme me sarnased karjaviisilised elukad.“
Jaan Lutsar, judotreener: „Olen ka sellele mõelnud. Vanasti oli mehelik mees selline, kes kilp käes ja oda kaenlas andis tuld ning kauaks teda jätkus, seda keegi ei teadnud. Praeguses heaoluühiskonnas paistab, et mammapojad ongi täiesti aktsepteeritud. Ukrainas aga läheb jälle väga neid mehiseid mehi vaja, ja samas on ka kõvad itimehed täna sõjas asendamatud, maailm muutub.
Minu meelest otsib naine laste kasvatamiseks enda kõrvale ikka sellist meest, kelles on otsustamisjulgust, kelle sõna on kindel ja kes tagab turvatunde. Kui naine ühel hetkel sellise tõsise mehe kätte saab, siis tulevad lapsed ja tihti hakkab naine võtma seda meest nagu ühte nendest lastest. Tulevad küsimused, kas see asi on tehtud, kus sa oled, millal sa koju tuled jne – selline asi hakkab pihta. Põhimõtteliselt, kui mees tüli ei taha, siis ta on kohustatud nõustuma sellise asjaga, sest ta hoolib ja ühel hetkel ta ongi nagu üks nendest lastest, see aga lõhub ära mehe ja naise vahelise suhte, võin seda öelda, sest mul just sarnaselt juhtus. Selline asi tapab mehe-naise suhte ära, huvitav, kuidas see mees küll enne ellu jäi ja veel atraktiivne ka oli? (naerab)
Mehelikkus peaks olema mehe au ja võime vastutada, mehe sõna peaks maksma. Pole mõtet plähmida asju, mida sa tegelikult ei tee või mida sa tegelikult ei mõtle. See on minu mõistes üks mehelikkuse jooni. See, kas sa oled karvane, pikk või peenike, see ei mängi absoluutselt rolli. Tähtis on sisu ja hea oleks, kui pakend ka meeldib. Tsiteerin Merle Palmistet, kes ütles väga tabavalt, et mehega peab olema vaimne klapp, hingeline klapp ja füüsiline ligitõmme, väga hästi öeldud. Mehelik mees on teatud mõttes sõdalane, ma ise õpetan just noori niimoodi. Noored on nagu koerakutsikad, kes lähevad üksteist närima, mürama. Nad ise ei saagi aru sellest, et lähevad kogu aeg tugevamaks, nii et nad on valmis ühel hetkel ise toitu otsima ja kõike vajalikku tegema. Mentaalselt pead olema valmis, et lähed ja teed seda või teist tööd või asja ja sul on otsustavus ja usk, et saad sellega hakkama. Võtad näiteks auto remontimise ette, saad aru, mis katki on, paned jupid kokku tagasi ja töötabki, uskumatu. Selline asi peaks hakkama juba väiksest poisikesest peale.“
Ivo Linna: „Minu jaoks ei ole mehelik mees lihtsalt see, et on tohutult hästi treenitud ja meeletult heas füüsilises vormis. Mehelik mees võib olla lühike ja paksuke ja kiilaspäine – ei ole mingit vahet mehelikkuse mõttes.
Mehelik mees peab olema ennekõike aus ning mitte ainult teiste vastu, vaid ennekõike enda vastu. Siis võtad sa
selliseid otsuseid vastu – ja otsuseid tuleb iga päev vastu võtta –, mis ei tee kellelegi kahju. Need on õiged ja ausad otsused! Mehelik mees on see, kes siis, kui ta keerab mingi tahtmatu jama kokku, tunnistab seda, et see olin mina, kes keeras teile käki kokku, ja püüab siis lahendada ka selle olukorra ära. Need on mehelikud mehed! Olgu tal siis seljas ükskõik mis riietus. Olgu tal haridus ükskõik milline.
Ma toon ühe naljaka näite. Üks pottsepp tegi mul siin Muhus 90ndate keskel ahju. Vana mees, Arnu, tuli jalgrattaga, tegi ahju, mina käisin mandril tööl. Tulen siis üks hommik, esmaspäeva hommik, siia tagasi ja vaatan, et Arnu jalgratast pole ja näen, et uksevahele on pandud üks papitükist käristatud riba ja kiri: „Täna tööd ei toimu, viin hakkas pähe, Arnu“. Sain aru, et tegu on suure inimesega, ta ei hakkanud posserdama siin vindise peaga, et nüüd ma ikka teen ja mis iganes … ei! Vot see on mehelikkus! Muidugi ka suhtumine naistesse.“
Peep-Ain Saar: „Mehelikkus seisneb vist väikestes asjades. Kui ma mõtlen mehelikkuse peale, siis ma mõtlengi tugeva käepigistuse peale, silmavaate peale, usaldusväärsuse peale, vastutuse peale, elementaarse viisakuse peale.“
Avo-Rein Tereping: „Minu arvates mehelikkus on suutlikkus luua enda ümber oma lähedastele turvalisus.“
Vaata raamatu „Aeg. Teekond nimega mees“ kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
