Emotsionaalseks väärkohtlemiseks liigitub mistahes tegu, mis asetab inimese emotsionaalse ehk tundelise pinge seisundisse. Seda väärkohtlemise liiki peetakse kõige raskemini äratuntavaks liigiks, mis võib esineda nii iseseisvalt kui ka koos teiste väärkohtlemise liikidega. See võib hõlmata erinevaid taktikaid alates pidevast kritiseerimisest kuni hirmutamise, manipuleerimise ning alatise rahulolematuseni.
Emotsionaalne väärkohtlemine on nagu ajupesu, mis süstemaatiliselt kulutab ohvri enesekindlust, eneseväärikust, usaldust enda suhtes ning minataju. Ei ole oluline, kas selleks on pidev riidlemine ja naeruvääristamine, hirmutamine või peidetakse seda käitumist “juhendamise”, “õpetamise” või “nõuannete” sildi alla – tulemused on sarnased. Lõpuks kaotab ohver võime iseennast tajuda ning väärtustada. Emotsionaalne väärkohtlemine põhjustab haavu, mis on nähtamatud, kuid võivad ulatuda palju sügavamale ning kesta kauem kui füüsilise väärkohtlemise tagajärjed. Lapsepõlvetrauma üleelamine suurendab hiljem depressiooni, söömishäirete, abielu- ja muude probleemide tekkimise riski.
Enam levinud emotsionaalse väärkohtlemise tüübid
Eemaletõukamine, hülgamine
Vanemad, kes seda teevad, annavad sageli (meelega või tahtmatult) lapsele mitmel erineval moel märku, et ta ei ole soovitud. Näiteks tehakse seda lapse väärtust vähendades või tema vajadusi naeruvääristades. Vanem võib käskida lapsel tema juurest lahkuda või minema kaduda, narrida teda või öelda, et ta on väärtusetu, teha temast pere musta lammast või süüdistada teda perekonna või õdede-vendade probleemides. Ka keeldumine väikese lapse sülle võtmisest võib olla emotsionaalne väärkohtlemine.
Siia kategooriasse kuulub:
- karm kriitika, naeruvääristamine, sildistamine
- narrimine
- lapse peale karjumine ja vandumine
- alandavad ja häbistavad naljad
- vaimsete võimete või füüsilise välimuse põhjal narrimine
- keeldumine armastuse ja tähelepanu osutamisest ning puudutustest, kui laps seda vajab
- perekonnast välja arvamine või teismelise puhul kodunt välja viskamine
- distsipliini eesmärgil laste kodunt väljapoole lukustamine
Ignoreerimine
Täiskasvanud, kelle enda emotsionaalsed vajadused ei ole täidetud, ei suuda sageli ka laste vajadustele vastata. Nad ei näita välja kiindumust ega paku hoolitsust. Nad ei pruugi lapse suhtes üldse huvi välja näidata ning mitte märgata tema olemasolu. Sageli on vanemad füüsiliselt kohal, kuid emotsionaalsel tasandil kättesaamatud. Pidev võimetus lapsele vastata või temaga suhelda on käsitletav emotsionaalse väärkohtlemisena.
Ignoreerimiseks peetakse:
- lapse kontakteerumispüüdlustele mittevastamist
- võimetust hoolitseda imiku füüsiliste, sotsiaalsete või emotsionaalsete vajaduste eest
- lapse huvide, tegevuste, õppetöö ja sõprade vastu mitte huvi üles näitamine
- lapse mahajätmine või mitte enda omaks tunnistamine
- puhta turvalise keskkonna või vajaduse korral meditsiiniabi mittepakkumine
- võimetus lapsega emotsionaalsel tasandil kontakti saada ja kaitsta
Terroriseerimine
Vanemad, kes kasutavad ähvardusi, karjumist ja sõimamist, põhjustavad lastele tõsist psühholoogilist kahju. Ühe lapse eeskujuks toomine selleks, et teda teiste ees karistada või normaalsete emotsioonide väljanäitamise eest naeruvääristada, on väärkohtlemine. Lapse ähvardamine karmide sõnade, füüsilise karistuse, hülgamise või ekstreemsetel juhtudel isegi surmaga on mitteaktsepteeritav. Enda lõbuks nalja pärast lapsele ähvardustega hirmu põhjustamine on üks hullemaid emotsionaalse väärkohtlemisega variante. Samuti ka see, kui teatakse ja nähakse, et laps kannatab koduvägivalla all.
Terroriseerimiseks saab liigitada:
- pidev kiusamine, karjumine, vandumine ja raevutsemine lapse peale
- ähvardav ja hirmutav käitumine, lapse hirmutamine või teiste inimeste hirmutamine lapse nähes
- ennustamatud, põhjendamatud ja ekstreemsed reaktsioonid
- sõnalised ähvardused lapsele, endale või teistele haiget teha
- vaenulikkus pereliikmete vahel
- ebajärjepidevad ja põhjendamatud nõudmised lapsele
- lapse naeruvääristamine või alandamine teiste ees
- ähvardused avaldada isiklikku või häbistavat informatsiooni
Isoleerimine
Lapsevanem, kes väärkohtleb last isolatsiooni kaudu, ei lase lapsel eakaaslastega kohuda, võib hoida beebit enda toas ilma stimulatsioonita või ei lase teismelisel hobidega tegeleda. Nõudmine, et laps püsib oma toas alates sellest, kuni ta koju tuleb kuni järgmise hommikuni, söömise piiramine ning lapse surumine isolatsiooni või eraldatusse ning perest ja sõpradest eemalehoidmine võib olla destruktiivne ja olenevalt asjaoludest saab seda lugeda emotsionaalseks väärkohtlemiseks.
Isoleerimine on:
- lapse üksinda või järelevalveta jätmine pikaks ajaks
- lapsele sõpradega suhtlemise keelamine
- lapsele sobiva sotsiaalse ja emotsionaalse stimulatsiooni keelamine
- nõudmine, et laps püsib oma toas ning ei kohtu sõpradega
- lapsele hobide ja mängude keelamine
- lapsele sotsiaalsetes tegevustes, pidudel ja pereüritustel osalemise keelamine
- liigne ja ekstreemne karistamine lapsele omase tüüpilise käitumise eest
- soovitused, et laps keelduks sotsiaalsest kontaktist ja talle edastatud kutsetest
Rikkumine
Vanemad, kes last rikuvad, võivad lubada neil kasutada narkootikume või alkoholi, vaadata pealt loomade julma kohtlemist, näha eale mittekohast seksuaalse sisuga materjali ja näha pealt või osaleda kriminaalsetes tegudes nagu vargus, rünnak, prostitutsioon, hasartmängurlus jmt. Alaealise lapse suunamine kahjulike või illegaalsete tegude sooritamisele on väärkohtlemine ning sellest tuleks ametivõimudele teatada.
Rikkumise alla kuulub:
- ebaeetilise või illegaalse käitumise (narkootikumid, varastamine, petmine, valetamine, kiusamine) soodustamine või selle eest premeerimine
- juhuslike vahekordade soodustamine või selle eest premeerimine
- narkootikumide ja alkoholi pakkumine lapsele või kasutamine tema juuresolekul
- lapsele endale või teistele kahju tegeva käitumise lubamine või soodustamine
Ärakasutamine
Ärakasutamiseks saab lugeda manipulatsiooni või pealesurutud käitumist, mis ei võta arvesse lapse arenguvajadust. Näiteks ei ole sobiv korduvalt eeldada, et 8-aastane laps on vastutav perele õhtusöögi valmistamise eest. Lapsele suurema vastutuse andmine, kui ta on võimeline hakkama saama või lapse kasutamine tulu saamiseks on väärkohtlemine.
Ärakasutamiseks loetakse:
- mitte-eakohased eeldused lapse käitumise osas
- lapse sundimine soovimatutele tegevustele ilma põhjenduseta
- nõue, et laps hoolitseb vanema või õe-venna eest, ilma tema vanust või võimekust arvesse võtmata
- lapse hukkamõistmine ja häbistamine teiste inimeste käitumise eest (vanemad, sõbrad, õed-vennad)
- põhjendamatud ootused koduste tööde sooritamise osas
- lapsele seksuaalse sisuga või sobimatu sisuga materjali näitamine
Kuigi emotsionaalsest väärkohtlemisest räägitakse enamasti laste ja vanemate kontekstis, võib seda tegelikkuses leida kõikjalt. Teismeliste omavaheline suhtlus on sageli väga raske emotsionaalne väärkohtlemine. Ka töökohtadel võib täiskasvanute omavahelises suhtluses seda ette tulla. Vägivald toimub sageli kinnise ringina, kus ohver saab omakorda väärkohtlejaks. Jälgigem ennast ja teisi ning püüdkem vägivalda vähendada seda kinnist ringi lõhkudes.
Allikas: Emotsionaalne vägivald, II osa: vastamist vajavad küsimused ja vajalikud sammud väljumaks laastavast suhtest
8 kõige levinumat põhjust, miks naised ei lahku vägivaldsest suhtest
Lapsepõlves kogetud hingehaavad mõjutavad meie suhteid täiskasvanueas
