Alati, kui kuulen küsitavat “Kas usud horoskoope?”, tunnen lootusetusega segatud nördimust. Pea sama, aga kergemini parandatav on üldlevinud “tähtkujutamine”. Millegipärast on eesti keeles laialt kasutusel “tähtkuju” “märgi” asemel. Teistes keeltes tehakse enamasti selget vahet. “Ma olen Jäära tähtkujust,” kõlab astroloogi kõrvale kummaliselt. Teadaolevalt pole keegi meist sündinud siia mujal kui planeedil Maa. Kui identifitseerida üldiselt astroloogia kaudu, siis Jäära, Sõnni või Kalade päikesemärgis või -märgiga. Päike, Kuu ja planeedid liiguvad Maalt vaadatuna piki taevaskera vööd, mida nimetatakse Sodiaagiks. Astroloogias tasustsüsteemina kasutatavad kaksteist märki, mis iseloomustavad kõik kindlaid printsiipe, on kokkuleppeline ja korrastatud süsteemne taust nagu aasta kaksteist kuud. Sodiaagimärgid on nimetatud tähtkujude järgi, või oli see hoopis vastupidi – et tähtkujud said nime märkide järgi, kes seda enam teab… Isiku-astroloogias kasutatav süsteem põhinebki sodiaagimärkidel – troopilisel sodiaagil. Kogu enamkasutatav astroloogia põhineb Päikese ja Maa vahelisel suhtel ning tähtkujudega pole siin pistmist muud kui sama nimi.
Ajaloos on olnud kasutusel ka näiteks 18- ja 11- märgilisi süsteeme. Praegu kasutatav on vähemalt 1500 aastat vana. Astroloogia on selle aja jooksul elanud neli erineva tähendusega elu. Tähistaevale on omistatud võimet mõjutada inimesi ja protsesse Maal. Kõigepealt anti tähtedele ja planeetidele animistlike jumaluste staatus (Babüloonia, Egiptuse, Kesk-Ameerika kultuurid), seejärel jumalate abstraktne võim ja jõud (Kreeka ja Rooma), siis okultne jõud (keskaeg). 17. sajandist alates arvatakse neil olevat füüsikaline mõju. 22 23 Mis on astroloogia? Astroloogia on teadus? Algselt olid astroloogia ja astronoomia üks. Tänapäeval uurib astronoomia kosmiliste objektide omavahelist kaugust, mõõtmeid, massi, liikumist, kiirust ja asukohta – taevakehade füüsilisi parameetreid. Kuna astronoomia põhineb uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja teaduslikel arvestustel, siis saab seda nimetada objektiivseks teaduseks. Astroloogias lisandub subjektiivsus. Horoskoobi koostamine on objektiivne, astronoomiline protsess. Selle seletamine aga subjektiivne, astroloogiline.
Astroloogiat võib mõista semiootilise süsteemina, mille kaudu on võimalik leida seletusi erinevatele sündmustele ja olukordadele ning seostada neid oleviku, mineviku ja tulevikuga. Astroloogia õpetab meile, et kõiksuses eksisteerib harmoonia ja sümmeetria ning kõik sündmused, juhused ja indiviidid on osa tervikust. Astroloogi pilk on erinevalt astronoomist pööratud planeedi Maa ja selle elanike poole ja me kasutame tänulikult astronoomide poolt juba tehtud tööd. Meid huvitab eelkõige aeg. Ajahetk mingist tsüklist iseloomustab meie jaoks tervikut. Kalender on korraldatud ajaarvamissüsteem ja praegune kõigile tuntud Gregoriuse kalender sisaldab Päikese-Maa-Kuu liikumise tsükleid. Võib öelda, et astroloogias kasutame lihtsalt täiuslikumat kalendrit, mis peegeldab enamate taevakehade liikumist. Astrolooge nimetatakse tihti täheteadlaseks. Pigem on seda astronoom, astroloog aga kalendri- ja ajauurija.
1. astroloogiline aksioom: aeg kannab informatsiooni.
2. astroloogiline aksioom: hetk iseloomustab tervikut.
Teame, et talvele järgneb kevad ja märtsile aprill. Mõned aastad elanud, oskame eristada erinevusi. Samamoodi teab astroloog aega, mis taevakehadel kulub Sodiaagiringi läbimiseks ja millal nad vaadeldavatesse punktidesse jõuavad. Seega võime teha järeldusi, millal saabub inimese, riigi või protsessi “kevad-suvi-sügis-talv”. Kas aeg kuulub füüsikaliste parameetrite hulka? Kui jah, siis on vähemalt eeldus ja alus kausaalteaduste mõistes olemas. Astroloog teeb järeldusi seaduspärasuste, kogemuste, hetke olemuse ja mineviku põhjal. Kuidas see välja kukub, on astroloogi isikliku eetika, maailmavaate, analüüsioskuse ja elukogemuse küsimus.
Astroloogia on tuleviku ennustamine?
“Milleks ennustada, kui see, mis juhtuma peab, juhtub niikuinii?” küsis juba Augustinus 1. sajandil. Sündmuste ennustamine juhib tähelepanu kõrvale olulisimast – kasutada praegust hetke parimal võimalikul viisil. Halvimal juhul võib programmeerida inimese ennustuse täitumiseks tegutsema. Kas astroloog üldse suudab tuhandeid aspekte arvesse võtta, mis pealegi kõik võivad väljenduda mitmel erineval moel? Ja kui arvab, et suudab, kas on õigust võtta inimese lootust õnnele ja öelda näiteks 20-aastasele neiule (konkreetne näide nüüd juba üle 40-aastase üksiku naise elust): „Sul pole üldse mõtet mehele minna, kindlasti tuleb joodik ja liiderdaja.” Aga äkki hoopis ravitseja või muusik või meremees? Kõik need võimalused on üsna ühtmoodi sünnikaardis viidatud. Ja kui ka tõesti sõltlane, siis äkki on see tolle neiu kõige intensiivsem ja vajalikum kogemus elus, mis lõpptulemusena viib triumfini… Igal isiksusel on vaba valiku õigus. Kas üldse kellelgi on õigust inimeselt lootust võtta?
Paraku kohtab sarnaseid ja markantsemaidki näiteid ka “astroloogide” töömailt. Kuidas peaks suhtuma “astroloogi”, kes küsimata astub kaupluses ligi ja hauataguse häälega inimese peatseks leseks kuulutab ning soovitab “soojalt” enda vastuvõtule tulla? Loomulikult paras puu taha saata, aga… paraku ootavad paljud, et keegi neile taolisi selgeid ja üheseid vastuseid annaks. Ning seejärel jäävad õnnetust ootama, jõudes paanikahäirete või lihtsalt kellegi poolt juhitud nuku seisundisse.
Sündmustes oleme osalised ise, luues neile toimumise eeldused oma käitumisega eelnenud ajal ning otsustega siin ja praegu! Muidugi võib ette tulla ka sündmusi, mida pole ei ise ette valmistanud, kuidagi põhjustanud ega saa muuta. Teised, kes omi valikuid teinud ja teevad, puudutavad ju samuti meie elu. Saatuslikud sündmused pole inimeste arutada ega kuulutada. Vaatamata sellele, et progressiivsed astroloogid täna ennustamisse kriitiliselt suhtuvad, on levinud arvamine, et just ja ainult sellega me kõik tegelemegi. Vale puha. Eesti Astroloogide Liidu eetikareeglites on lausa eraldi punkt selle kohta, et ennustajateks me ennast ei nimeta. Ennustamine on õigustatud vaid ühel juhul: kui täitunud prognoos paneb inimesi oma ellu teadlikumalt suhtuma ja huvi tundma Kõiksuse Korra vastu. Muudel juhtudel on see vajalik vaid astroloogi ego tõstmiseks.
Astroloog on aja tõlkija.
Aja jutt käib horoskoobi kaudu. Horoskoop (kreeka keeles hōroskopos – aega jälgiv) on taevakehade seisu kujutav skeem teatud ajahetkel. Aleksandria raamatukogus leitud ürikutest on esimesena kirja pandud sõna horoskopoi 150 aaastat eKr, mis sõna-sõnalt tähendab “tunnivaatleja”. Astroloogiline kaart on kui diagramm või foto, hetke jäädvustus. Sünnikaart kujutab seega sünnimomendil aset leidva planeetide asendi skemaatilist jäädvustust. Sünnikaardi koostamiseks on tarvis teada täpset sünniaega ja sünnikoha geograafilisi koordinaate. Sünnikuupäeva ja -aasta järgi saame koostada ka kosmogrammi. Siin on tegevad planeedid ja nende omavahelised nurkkaugused ehk aspektid. Sünnikellaaeg ja -koht annavad juba märksa täpsema isikliku “kalendri”. Siit saame teada nn astroloogilised majad.
Sünnikaardis peegelduvad täiesti konkreetselt seosed eelmiste põlvkondadega. Isikuomadused on antud kaasa geneetiliselt, kuid kujunevad välja sotsialiseerumise käigus. Seega pole kindlasti õige oletada ega veel vähem tembeldada kedagi kindlat omadust kandvaks ühe horoskoobi aspekti ega veel vähem päikesemärgi järgi. Päikesesüsteemi planeetide, sodiaagimärkide ning astroloogiliste majade omavahelisi kombinatsioone on umbes poolteist tuhat. Kui võtta arvesse ka planeetide nurkkaugused ja nende seosed, peab astroloogiline tõlgendus hõlmama kümneid tuhandeid erinevaid aspekte. Ainult inimestel, kes on sündinud ühel ajal ja ühes kohas, on täpselt ühesugune horoskoop. Mis ei tähenda seda, et neil ka täpselt ühesugune elu on elada. Võib leida ka kaksikuid, kel täiesti ühesugune kaart, aga ühest saab näiteks joodik ja teisest absoluutne karsklane. Küll aga seisavad kõik astroloogilised kaksikud ühel ajal ristteedel, kus suuna valik enese teha.
See ongi astroloogi oskus – lugeda inimese isiklikku kalendrit. Samuti kui seinakalendris pole kirjas (kui me just ise sinna juurde pole kirjutanud), mida me jaanipäeval või jõululaupäeval teeme, pole ka horoskoobis kirjas inimese tegevust ega juhtuvaid sündmusi. Küll aga see, milline eluvaldkond aktiveeruda võib. Horoskoobi võib koostada mistahes hetkele, elus või eluta olendile, kollektiivile ja aastaajale jne. Aeg iseloomustab kõike. Universum räägib meiega astroloogia keeles.
Astroloogia on eluabi õpetus – Fritz Riemanni lause ja raamatu pealkiri “Astroloogia on eluabi õpetus” on arvatavalt kõige ilusamini sõnastatud mõte astroloogia olemusest. Uurida inimest või olukorda ajas või mingi protsessi arengut ja aidata leida ka võimalikke ning konkreetsesse olukorda sobivaid lahendeid – seesee on astroloogi ülesanne. Inimese olemuse ja tema võimaluste selgitamine peaks olema eelduseks, et võimalikult teadlikult oma elu juhtida. Samuti tuleb osata arvestada väliseid tingimusi ja õppida nendega kohanema. Tulles tagasi selle juurde, millesse keegi usub või mitte, siis jah – astroloogid usuvad, et ajahetk kannab informatsiooni. Sest me oleme seda kogenud. Samast usust saab rääkida ka inimeste puhul, kes oma elu ja aja mõtestamiseks astroloogide abi kasutavad.
“Ma ei usu astroloogiat, ma kasutan seda.” – Robert Hand
Aga nagu ülemaailmselt tuntud astroloogi Robert Handi jaoks, pole ka enamiku tänapäeva astroloogide jaoks astroloogia religioon, vaid meetod. Me ei ütle näiteks ka matemaatika kohta, et usume seda, me hoopis kasutame seda. Samuti tuleks suhtuda ka ajalehe horoskoopi – õppigem seda kasutama! Pole mõtet uskuda seda, mida keegi arvab meiega juhtuvat. Abi on sellest, kui teeme kõik, et negatiivsed võimalused ei täituks ja töötame positiivses suunas.
Autor: Taimi Uuesoo, astroloog ja astroloogia õpetaja, Eesti Astroloogide Liidu asutajaliige
Lugu ilmus esmakordselt Eesti Astroloogia Instituudi poolt välja antud Eesti astroloogia almanahhis aastal 2013
