Mitmed teadlased väidavad, et argessioon pole meis olev otsene vihane tung, vaid hoopis meie kaitsereaktsioon, kui tunneme end jõuetu ja nurka surutuna ning kui me ei tea, mida teha. Kui keegi sõidab sisse me füüsilistesse või psühholoogilistesse piiridesse. Selle väite kohaselt ei käitu inimesed agressiivselt, kui nende põhivajadused on rahuldatud. Agressioon vallandub, kui keegi frustreerib meid siis, kui me tahame saavutada oma eesmärki ja kui meid valdab abitus.
Teine põhjus, miks inimesed kasutavad agressiooni, on vajadus domineerida, näidata oma üleolekut ja võimu.
Mõlemal juhul – nii jõuetuse kui ka domineerimissoovi puhul – aitab agressioon meil saada oma tahtmist ja aitab end kehtestada. Aga nagu kõigega siin elus, nii ka agressiooniga – kui seda on liiga palju, läheb teistel inimestel keeruliseks, kui seda jõudu on inimese sees liig vähe, on inimesel endal keeruline, sest nii ei suuda ta enese eest seista.
Seega – eluterve kogus agressiooni on tervitatav nähtus. Kui seda aga liig palju on, muutub agressioon vägivallaks teise inimese suhtes.
Agressioon saab olla:
*füüsiline
*verbaalne
*psühholoogiline
Sellel, kes kasutab ükskõik millist vägivalla vormi, on mingil põhjusel endal valus või paha olla ning ainus, mis talle valu leevendamiseks pähe tuleb, on teistele valu teha – justkui see vähendaks tema oma. See strateegia on muuseas päris toimiv. Ja seda mitte ainult inimsuhetes. (Näiteks loomariigis, bonobode juures on seda korduvalt analüüsinud. Kui ahvipealikul on stress, annab ta mõnele hierarhias allpool olevale ahvile tohlaka ja tema stressihormoonide tase kohe langeb.)
Agressiivne käitumine tunnistab ainult oma õigusi ja eitab täiesti teiste inimeste õigusi ning tundeid. Agressioonis puudub empaatia.
Sageli on inimese vägivaldne käitumine reaktsioon partneri eelnevale käitumisele, kus kumbki lisab omalt poolt õli tulle ja konflikt eskaleerub, millesse kumbki annab oma panuse. Mõnikord aga juhtub hoopiski nii, et mida vägivaldsem on üks partner, seda allaheitlikumaks muutub teine. Ja mida rohkem teine eemaldub ja tagasi astub, seda vägivaldsemaks esimene muutub ja nuhtleb teise kaela oma stressi ja rahulolematuse. Ta saab seda teha, sest teine on nõrgemal positsioonil
Kas meeste ja naiste agressioon on erinev?
Statistika kinnitab, et naised kannatavad füüsilise, seksuaalse ja majandusliku vägivalla all mäekõrguselt rohkem kui mehed. Naised on enamasti siiski väiksemad ja nõrgemad kui mehed ning seega naised tavaliselt oma seisukoha selgeks tegemiseks ja frustratsiooni välja elamiseks meestele füüsiliselt kallale ei kipu.
Poisid elavad end koolipõlves rohkem välja füüsiliselt ning tüdrukud emotsionaalselt. Ega see täiskasvanuna väga erinev pole. Aga olgem ausad, mehed ja naised on siiski suhtelised tasavägised oma partneri nuhtlemises selle eest, et elu pole selline, nagu tahaks. Naised suudavad üldiselt lihtsalt oma rusikaid paremini ohjata. Aga kas ka oma keelt?
Kas me julgeme peeglit silmitseda ka selle nurga alt, kust paistab, et naised võivad olla vägivaldsed meeste suhtes?
Saatekülaline on psühhoanalüütik Endel Talvik, saatejuht pereterapeut Katrin Saali Saul.
