Mis hävitab viiruse? Mis materjalidel ja kui kaua ta püsib? Olulised vastused nakatumise vältimiseks

Eesti Ekspress jagab oma veergudel häid soovitusi, kuidas viirusega nakatumist vältida.

* Viirus pole elusorganism. Ta on elus ja eluta looduse vahepeal. Ta paljuneb – see viitab elusale. Kuid ei söö ning temas ei toimu ainevahetust – see viitab elutule. Koroonaviiruse ehitus on lihtsustatult öeldes järgmine. Ümarat, pallikesele sarnanevat viirust ümbritseb lipiidne ehk rasvataoline kiht, millest turritavad välja valgust sarvekesed. Neid sarvekesi kasutab viirus raku külge kinnitumiseks. Lipiidkesta sees on valgukogum, mille sees omakorda viiruse pärilikkusaine – RNA. RNA-d kasutab viirus paljunemiseks, seda teeb ta raku sees.

Viirus jõuab meie kehasse silmade, suu, nina kaudu ehk limaskestadelt. Uus koroonaviirus liigub hingamisteedesse ning ründab kopsurakke. See lõhub kopsurakke ning omakorda kopse. Nii tekib kopsupõletik.

* Koroonaviirus on tegelikult päris õrnake. Ainus asi, mis teda kaitseb, on seesama välimine rasvakiht. Seetõttu ongi seep või pesuvahend parim abivahend viiruse vastu võitlemiseks. Seebivaht lõhub rasva (sellepärast peabki käsi nõnda hoolega hõõruma – 20 sekundit või enam – et tekiks korralik vaht). Kui viirust kaitsev rasvakiht laguneb, siis viirus hävib.

* Kasuta sooja vett. Nii tekib seebivaht kergemini ning seebivaht on väga vajalik selleks, et viia endaga kaasa mustus, sh lõhutud viirused.

* Alkoholiga vedelikud aitavad samuti viirusi kahjutuks muuta. Aga ainult need vedelikud, milles on vähemalt 65protsendiline alkoholisisaldus. Seep ja vesi on aga efektiivsemad, kui alkoholi sisaldav vedelik. Alkoholi peaks seebiga võrdse efekti saamiseks päris suures koguses kasutama.

Pindade desinfitseerimiseks alkoholilahused sobivad, kuid kätepesuks tuleks eelistada seepi ja vett.

* Valgendilahuse kasutamine on olnud efektiivne SARSi ja MERSi põhjustavate viiruste hävitamisel. Veel ei ole lõplikult kindel, kas see uue koroonaviiruse puhul samamoodi toimib. Oluline on meeles pidada, et valgendiaurud ärritavad limaskesti ning valgendi kasutamisel peab olema seetõttu ettevaatlik.

* Äädikat pindade desinfitseerimiseks kasutada ei soovitata – see ei hävita viirust.

* Kanged alkohoolsed joogid ja viin ei ole sobivad viiruse hävitamiseks. Viin sisaldab tavaliselt 40 protsenti alkoholi, aga desinfitseerimiseks on vaja vähemalt 65protsendilise alkoholisisaldusega vahendit.

* Alkoholi joomine ei tapa juba organismis olevat viirust.

* Ükski baktereid hävitav aine (nt antibiootikumid või antibakteriaalsed salvrätid) ei hävita viirust, sest viirus pole elusorganism nagu bakter.

* Kõige rohkem levib viirus inimeselt inimesele. Kuid viirus püsib elus ka pindadel, kuhu viirus on inimese pealt sattunud (köhides, aevastades, näo katsumise järel pinda katsudes).

Erinevatel pindadel püsib viirus aktiivsena erineva aja:

4 tundi: vask ehk looduslik antiseptik; puit, kuna puit imab endasse niiskuse ega lase nii viirusel pinnalt uuesti eemalduda;

24 tundi: papp, paber (kuigi postisaadetisi peetakse siiski viirusvabaks);

48 tundi: roostevaba teras;

48-72 tundi: plastmass (plastikust telefonikatetel püsimist võib võrdsustada plastmassil püsimisega).

* Viirus võib jääda hõljuma ka õhku, seda praeguste uuringute kohaselt kuni kolmeks tunniks. Seetõttu tuleks ongi soovitatud üksteisest vähemalt kahe meetri kaugusel seista, et mitte saada nakkust, kui teine inimene aevastab või köhib.

* Viirusele ei meeldi otsene päikesevalgus. Niisamuti on täheldatud, et temperatuuri tõustes muutub viirus vähemnakkavaks. Kuigi teiste koroonaviiruste puhul on täheldatud, et ta püsis kauem aktiivne madalamatel temperatuuridel, siis uue koroonaviiruse kohta uuringud seda veel ei kinnita.

* UV-valgus aitab samuti viirust kahjutuks muuta, lõhkudes viiruse RNA. Kui RNA on kahjustatud, ei saa viirus paljuneda.

Haiglates, kus on isikukaitsevahenditest puudust, kasutatakse UV-valgust ka maskide desinfitseerimiseks. Parim on siiski mitte uuesti kasutada juba saastunud isikukaitsevahendeid, sest desinfitseerimisel peab olema äärmiselt põhjalik.

UV-valgust ei tohiks kasutada käte desinfitseerimiseks, sest see võib nahka ärritada.

* Viirus ei suuda minna organismi läbi terve naha.

* Tuuluta tube. Viirusesse nakatumise oht kasvab sedavõrd, mida suurema hulga viirusosakestega kokku puutud. Seega tasub tube hoolega õhutada, et viirus ei saaks ruumi „kuhjuda”.

* Hoidu liftidest, kui saad – seal ei pruugi saada teistest inimestest kahe meetri kaugusel seista.

* Pese käsi! Pese käsi! Pese käsi kohe, kui oled puudutanud mõnd võimalikku saastunud pinda. See tähendab pinda/asja/eset, mida võib olla puutunud ka keegi teine. Kui võimalik – desinfitseeri need pinnad.

* Kreemita käsi. Sagedane seebiga pesemine võib muuta käed kuivaks, karedaks, ärritunuks. Kui nahk on kahjustatud, on ta mistahes nakkuste suhtes vastuvõtlikum. Mida rammusam kreem, seda parem.

* Ühtlasi – tasub küüned lühikeseks lõigata, et viirus või ka mistahes mustus ei saaks küünte alla koguneda.

Allikas: Eesti Ekspress

Loe lisaks: VIDEO | Rene Bürkland: tugevda immuunsüsteemi akupunktuuri punktide kaudu

Koroonaviiruse tekitatav üksildus võib paisuda uueks epideemiaks

Seotud