Mul ei olnud eelarvamusi, nõustusin ning otsustasin teha veidi uurimustööd. Ligikaudu kuu aega otsisin ja lugesin erinevaid artikleid tantra kohta nii Eesti kui välismaise meedia lehekülgedelt ja interneti avarustest – viies end kurssi tantra ja taoismi filosoofia põhitõdedega ning peagi toimuva Bhairavayoga joogakooli tantrafestivaliga ühele lainele.
11. juuli hommikul asusime teele ning mõne tunni möödudes jõudsimegi Viljandimaale Venevere puhkekülla. Ilus ilm ja kaunis loodus järve, metsa ja päikesega, lõid kõik eeldused kolmeks nauditavaks päevaks. Tore oli näha, et inimesi oli väga erinevaid- edasijõudnud tantriste, paarikesi, vallalisi, uudistajaid, noori varajastes kahekümnendates kuni hilises keskeas külastajateni välja.
Kuna sõbranna oli samal üritusel juba eelmisel aastal osalenud, valgustas ta mind peagi toimuva hakkavast, nii sain end emotsionaalselt pisut ette valmistada, kuid salapära säilis. Ma ei olnud festivalile tulnud kaaslasega, ega kaaslast otsima, nutma ega naerma, pigem lihtsalt sukeldusin tundmatusse ja ei osanud aimata, et tõesti end võõrastele avan ning emotsioonid juba esimeseks õhtuks lakke tõusevad.
Festivalikava oli tihe ning valida tuli mitmete erinevate põnevate loengute, meditatsioonide ning õpitubade vahel. Meie esimeseks valikuks osutus ‘”inglikõnd'”, mis on kaunis liikumismeditatsioon, kus osalejad moodustasid vastakuti seistes kitsa koridori ning, millest järgimööda kõik kinnisilmi läbi hakkasid tulema. Suletud silmadega inimkoridoris kõndijat talutati kätpidi edasi, jagades talle mitteseksuaalseid kallistusi, silitusi ja paisid, mõeldes ja lausudes temast häid mõtteid.
Kuigi ma ei pea end kinniseks ega tõrjutud inimeseks ja oma teada ei tunne ka paljust puudust, tuli see tõelise üllatusena, kui vajalik ja hea on naisele ja ka mehele puudutus, kallistused ja tingimusteta armastus. Tundus uskumatu, et on võimalik võõraste inimestega saavutada nii sügav side, kuidas mõne inimese energia puudutab sind sedavõrd tugevalt, et temast enam lahti lasta ei taha või hoopis nutma puhked ja, kuidas enesekindulus sellest tõuseb. Leidsime omakeskis, et see meditatsioon peaks üksikutele inimestele kohustuslik olema. Rohkem polnudki vaja, peale seda olid mu meeled, tajud ja energiad avatud ning vibratsioon täistuuridel, mõtlesin vaid, mis siis edasi.
Samal õhtul oli võimalik Eugene Hedlundi juhtimisel tšakraid avavat tantsu õppida, tantramassaažinippe proovida, minna tantrakohtingule või Somananda ja Liisaga vallaliste paradiisi. Lisaks kuulata tao jumaliku ühinemise loengut, mida luges imeline naisõpetaja Shashi Solluna ning peale tantristlikku kaisupidu, kus omavahel tutvuti ning tantsiti ja mängiti, minu esimene emotsioonidest tulvil õhtu lõppeski.
Järgmine hommik algas joogaga ning tervisest pakatava hommikusöögiga, tegelikult kõik kolm päeva olin taimetoidul ning kohvist peaaegu prii. Järves oli soovijail võimalus ujudes värskendust leida ning pesemine ja wc-d olid hästi paigutatud ja puhtad. Festival oli täielikult alkoholi- ning sigaretivaba, seega polnud probleeme tülikate tegelaste ega pohmellungiga.
Vabal ajal oli võimalik turuplatsilt käsitööehteid, joogapükse ja seelikuid ning erinevat snäkki osta. Teisel päeval tuli rahvast juurde, energiad liikusid, muutudes veelgi intensiivsemaks ja nähtamatu ruum selle territooriumi kohal pakatas särisevast õhust.
Erinevate põnevate tegevuste vahel oli raske valida, kuid minu kindel plaan oli osa võtta ainult naistele mõeldud müstilise tantsu praktikast. See oli suletud privaatsel alal, kus kõik naised said end oma kaunis alastuses mugavalt ja sensuaalselt tunda. Müstilise tantsu praktika õpetas naisi end oma kehas hästi tundma, kuidas oma kehaosi väestada, praktilisi tantsu ja lihasevenitusharjutusi ning, kuidas naine naisele headust ja enesekindlust peegeldada saab. See oli tõeliselt ühtesiduv, nauditav, salapärane naiselik ring, vabastav, samas kummastav, natuke naljakas ja rõõmus kogemus. Siit edasi oli jäänud vaid nutta, sest seksuaalseid kogemusi ning orgasme ma otsima ei olnud tulnud ja nutta ma ka sain.
Sõbranna oli leidnud omale kaaslase tantristliku pidusöömingu ehk sensuaalse 4 elemendi meditatsiooniks. Ma ei plaaninud selles osaleda, aga midagi muud ei hakanud ka sel kellaajal kavas silma, seega otsustasin nendega liituda ja lihtsalt kuulata ja vaadata, mis toimuma hakkab. Kuid see meditatsioon nõudis paare, seega kõik kolmandad tulijad liideti omavahel ja tegevus võis alata. See ei olnud seksuaalne, vaid sensuaalne, olenevalt inimeste piiridest ja soovidest tuli kinni seotud silmadega end usaldada oma kaaslase hoolde. Neli elementi: tuli, vesi, õhk ja maa, väljendusid puudutustes erineva tugevuse ja liigutustena ning lisaks käis iga elemendi juurde üks amps erinevat maiust, mida oma pimestatud partnerile suhu pisteti. Eneselegi suureks üllatuseks, liigutas enda pimesi usaldamine võõra hoolde nii sügavalt, et tõi värina mu ihule, õndsuse ja samas kurbuse mu südamesse ning pisarad mu silmadesse. See vist oligi ekstaas, kuid hoopis mitteseksuaalne, pigem vaimne, midagi õrna ja kaugustest tulevat.
Hiljem, kui olin toibunud, kuulasin naiselikkuse loenguid, loenguid kujutlusvõime kasutamisest oma piiride laiendamiseks ning soovijail oli võimalus osa võtta armastuskirjade kirjutamise õpitoast, mida juhendas haldjalik Crystal Kershaw Inglismaalt. Too laupäevane õhtu kulmineerus suure Shaktide pühitsemise etendusega ning peoga, kus kõik said tantsida ja lõbutseda.
Järgmisel hommikul tundsin end täielikus emotsioonide pohmellis. Võttis aega, et tükid kokku koguda ja ilma kohvita päeva alustada. Nii see juhtuski minuga jälle, liitudes hommikuse naiste väestamisega, et endasse jõudu ammutada, pistsin ma taas pillima, me tegime seda kõik. Ligi viiskümmend naist nutsid ja naersid segamini ning ülistasid teineteist ja peegeldasid headust ja armastust. Iga pisar pidavat ruumi tegema uuele armastusele ja õnnele.
Täiesti uskumatu oli tõdeda, kuidas lihtsad laused, silmavaade ja oma hinge avamine, emotsioonidega võimsalt manipuleerivad. Enne koju sättimist otsustasime veidi rahulikuma tegevuse kasuks, neutraliseerimaks taas oma energiad, sai teineteisele kehamaalinguid teha ja lihtsalt lebada, sõime viimast korda maitsvat taimetoitu ning asusime koduteele.
Ma ei tea siiani täpselt, mis see tantra on ja mis minuga seal toimus, kuid noppisin endale valikuliselt nippe ja tarkusi, mida elus kasutada, et leida endas rahu, olla naiselik ja stabiilne. Elu on mäng, mida ei tasu liialt tõsiselt võtta, vaid tuleb reeglid selgeks õppida.
Tuletasin meelde, et ei tähendab ei ja võibolla tähendab ka ei, et ennast tuleb usaldada ja teiste soove austada, õppisin, et vaist on kõhutunne ja intuitsioon on peenekoelisem ja tuleb peast. Sain nutta ja sain naerda. Need kolm päeva kinnitasind mulle, et mu pere ja sõbrad vajavad mind ning et ma ei ole kunagi üksi. See oli heas mõttes üks kummalisemaid kogemusi minu elus ja see oli seda väärt.
Autor: Sienna Suvi
Vaata lisa: www.tantrafestival.ee
