Milliste märkide järgi aru saada, et mehe jaoks hakkab suhe hapuks minema?

Olen märganud, et esimene ohumärk on see, kui kaob huumor ja naer. Üksteisega ei visata enam villast, isegi katsed teineteisele puid alla panna lõpevad pigem solvumise, mõõduka tüli või pingestatud vaikusega. Kumbki pole Charlie Chaplin, aga tummfilmi näeb toas rohkem kui selle hiilgeajal kahekümnenda sajandi algul. Kui juba pikemat aega kaob suhtest spontaanne vimka, väike armas verbaalne tögamine, siis saab julgelt öelda, et AC/DC "Highway to hell'i" võib põhjusega pidada selle suhte adekvaatseks taustamuusikaks. Juhtub. Äge lugu ju iseenesest, nendib Margus Vaher oma raamatus "Aga miks mehed sellised on?".

Teiseks indikaatoriks võib pidada seda, kui mees ajaliselt suhte arengusse null aega panustab. Kui motivatsiooni pole, siis nii juhtub. Ja motivatsiooni pole tavaliselt siis, kui inimesel on millestki kopp ees või ta ei usu tegevuse õnnestumisse. Muidugi on võimalik sellist olukorda ümber pöörata ja muuta, aga enamasti ainult siis, kui lõpetatakse täielikult partneri peale näpuga näitamine. Las näpukas jääb teise valdkonda.

Öeldakse, et on vaja kahte, et tangot tantsida, aga selleks et suhtesse muutust tuua, piisab ühest. Kogu maailm me ümber muutub, kui suudame ennast sisemiselt muuta. Ja kuidas see imeprotsess siis välja näeb? Vaja läheb ainult ühte asja – peeglit! Suunad enda kriitikalaseri lihtsalt endale ja esitad küsimusi – mida mina olen valesti teinud, et mu partner distantsi hoiab, kas ma olen talle haiget teinud, teda põhjuseta süüdistanud, teda vähe tunnustanud või väärtustanud, mida mina saan omalt poolt teha, et teda rõõmustada, teda paremini mõista ja ta jälle emotsionaalselt avada, mida ma saan talle anda, et ta tunneks end taas täielikult aktsepteerituna ja armastatuna?

Igas suhtes tekib väljakutseid. Võimalus suhet parandada ja kitsaskohti ümber pöörata on seni, kuni kummagi kohvrid pole veel pakitud ja armastus pinna all hõõgub. Siis on vaja hõõguvale süsile veidi peale puhuda ja läita selline leek, mille üle isegi püromaan uhke oleks. Kõiki erinevaid olukordi ja märke polegi mõtet välja tuua. Kui ikka tunned naisena intuitiivselt ära, et suhe on nagu tõkkejooks, kus iga takistus on nagu Suur Munamägi või mees on suhte jätkumisest sama palju huvitatud kui aseksuaal armatsemisest, siis on targem jalga puhata ja mees, kes tahab minna, vabaks lasta.

Palju ägedam on olla seotud mehega, keda ei pea pidevalt motiveerima ja lugupidavalt käituma õpetama nagu koera istuma või käppa andma. Koer on vähemalt igavesti truu, mida ei saa öelda iga mehe kohta.

Margus Vaher: Millal mehel naise pärast piinlik on?

Margus Vaher: enne kui saad armastada naist, õpi armastama ennast

Margus Vaher: elu kõige väärtuslikumaks varaks on inimsuhted

Seotud