Meie elu võiks teise sõnaga ümber nimetada progressiks ja muutuseks. Praegusel hetkel muutub maailmas kõik. Keegi saab uue elu, keegi lahkub teispoolsusesse. Kuigi vahel võib tunduda, et eilne päev oli täpselt samasugune nagu tänane, siis nii see siiski ei ole. Meie kehas on vahetunud hapnik, meis elavad teistsugused tunded ning meie ümber olevad asjad ja olukorrad on saanud uue kuju.
Võimatutel ja võimalikel muutustel vahet teha polegi nii lihtne. Ühed on lihtsalt asjad, mida me saame oma elus muuta ja teised, mida me ei saa. Me ei märka seda vahet tihti, sest me oleme takerdunud oma elus sellele, mida meil ei ole. Piltlikult me ajame pidevalt taga õhulossi, mis ei pruugigi meid õnnelikuks teha.
Märka inimesi, kellel on justkui kõik – kodu, pere, raha, hea töö ning tervis. Võib-olla sinagi mõtled, et just see on see, mis tooks sinu südamesse soojuse. Paneks hommikul rõõmuga ärkama ning hoiaks sära silmis kuni õhtuni. Märka ka neid inimesi, kes elavad ilma millegita. Mõnel pole elektrit, vett ja mis peamine tervist. Mõned neist on siiski õnnelikud. Neis on seletamatu sära, rahu ning armastus. “Kust nad selle jõu võtavad?”, võiks küsida. Nad hindavad seda vähest, mis neil on. Ehk teeb just see vähene neid õnnelikuks, sest pole vaja pead murda selle üle, mida rikkusega peale hakata.
Võimalikud ja võimatud muutused – neil kahel muutusel vahet tegemine aitab sind tuua tõelisse reaalsusse. Su elus on asjad, mida saab muuta ja asjad, mida ei saa. Kui ma sellise praktikaga tutvust tegin, ei võtnud ma seda kergelt omaks. Ma kuulsin ühte inimest rääkimas oma elust. Ta kirjeldas, et tal on tõsine depressioon, kuid tegelikult selleks põhjust polegi. Kõik on ta elus hästi ja elu on ilus. Ka mina olen vahel niimoodi end tundnud. Pole justkui virisemiseks põhjust, aga tunne on siiski nigel. Siis aga jõudis ta selleni, et ehk on vaja alistuda sellele tundele. Olen alati uskunud, et me saame kõike oma elus muuta, isegi võimatuid muutusi. Tema aga vastas, et võib-olla kõike ei saagi muuta. See jäi minu sisse kõlama mitmeks päevaks, kuni hakkas mind kõnetama. Võib-olla meie elus ongi perioode, kus me peame leppima, et asjad pole nii nagu me sooviks? Alati saaks paremini, aga kõik võtab aega.
Me ei saa võita lotoga suurt summat, kui me seda soovime. See tuleb siis, kui on õige aeg. Samuti ei ole meil võimalik kohata oma õiget kaaslast just täna, see juhtub siis, kui juhtuma peab. Kõik muutub meie elus, kui selleks on õige aeg. Märka, milline kergus saabub su sisse, kui lepid sellega, et sa ei saa kõike muuta. Sa ei saa kõike kohe ja praegu. Kõik tuleb omal ajal.
Kui inimene on ratastoolis, siis loomulikult ta unistab käimisest ja jooksmisest. Kuid tema jaoks ei ole see võimalik. Mis ta teha saab? Tunnistada seda ning leppida sellega. Armastada elu sellisena nagu see on ning mitte kurvastada. Mõista, et asjad lihtsalt on nii ja muuta saab ta vaid oma enesetunnet ja suhtumist. Läbi sellise mõistmise võib see inimene saada isegi õnnelikumas, kui inimene, kes kõndida saab. Ta leiab läbi õnnetuse õnnelikuse ning see teeb teda veel tugevamaks inimeseks.
Teisalt on inimene, kes vihkab oma tööd. Igal hommikul ärkab ta vastumeelselt ning õhtu lõppedes kurdab kõigile lähedastele, kui nõme ja vastik töö see ikka on. Sellisel juhul on see võimalik muutus – tuleb tulla ära töölt ning otsida töö, mida armastad, avastada hoopis uus elamisviis või tegevusala.
Kui meie ees on võimatud muutused, siis see ei tähenda, et need oleksid võimatud mõne aja möödudes. Paljud asjad siin elus vajavad küpsemiseks aega. Hetkel võimatu olev muutus võib saada võimalikuks mõne aja möödudes.
Ei ole oluline, kas sinu elus on hetkel võimatud või võimatud muutused. Sa saad olla õnnelik igas olukorras – ükskõik, mis periood su elus hetkel poleks. Leia üles ka raskusest rõõm. Suhtu kõige raskematesse olukordadesse, kui õppetundidesse. Märka, kuidas need teevad sind tugevamaks. Muuda asju, mida saad muuta praegu ning need, mida muuta ei saa, lase vabaks. Lase enda sisse kergus.
Autor: Tuuli Mäemat
