Rasked ja mõttetud suhted mõjuvad väsitavalt. Need võtavad jõudu ja mõjuvad negatiivselt elukvaliteedile. Inimene saab küll aru, mis toimub, kuid ei suuda midagi muuta. Üritatakse tekkinud olukorra tagamaid mõista. Millised on need varjatud põhjused, mis sunnivad inimest suhtesse jääma ka siis, kui saadakse aru, et see suhe pole midagi muud kui sõltuvus oma partnerist? Kuidas sõltuvust teadvustada ja sellest lahti lasta?
Hirm hüljatud olla. Kartus mahajäetuse ees kujuneb juba lapsepõlves. Kui lapsele on öeldud, et armastuse ära teenimiseks peab ta midagi tegema või keegi olema ning tal tuleb kellegagi või millegagi vastavuses olla, siis muutub hirm armastusest ilma jääda alateadlikult lapse maailma osaks. Täiskasvanuna tuleb tal taas enesega kontakt leida, enesehinnangut tõsta ja sõltumata oma tegevustest ning selle tulemustest end armastama õppida. Hirm midagi valesti või ebatäiuslikult teha on seotud inimesele hinnangu andmisega selle põhjal, kuidas ta midagi teeb. Rahutust aitab maandada ja suhtesõltuvust vähendada teadmine, et kõike ei saa hinnata vaid inimese tegude põhjal.
Tõeliste tunnete ja läbielamiste varjamine. Sageli arvatakse, et tundeid võib küll väljendada, kuid mitte kõiki ja mitte kõigile ning üleüldse tuleb ettevaatlik olla. Selle taga peitub lapsepõlves kujunenud hirm oma soovide väljendamise ja välistele tingimustele reageerimise ees. Tuleb lubada endal oma elu elada. Olla see, kes sa tegelikult oled ja mitte karta ennast väljendada.
Hirm suhte purunemise ees. Kaks inimest elavad koos. Üksi olles tunnevad mõlemad end ebakindla ja kurvana, aga ei saa ka koos oldud, sest pidevalt kordub üks ja seesama igav stsenaarium. Inimesed ei väärtusta ennast. Kui partnerit ei ole, tekib tühi tunne.
Nimetatud põhjused on alateadlikud ja mõjutavad suhte loomist. Selle tulemusena hakkavad sarnased olukorrad korduma. Aastate jooksul välja kujunenud psühholoogilised harjumused on lahutamatuks osaks saanud ja neid ei ole kerge muuta ning muutumine võtab palju aega. Tuleb iseendaga tegeleda ja uusi käitumismudeleid integreerida. Inimene hakkab varem või hiljem väljapääsu otsima, kuid väljapääsu asemel tuleks otsida hoopis iseennast. Tuleb oma harjumusi märgata ja mõista, et tekkinud olukordade eest pole siiani vastutust võetud. Kui inimene end sisemiselt ebamugavalt tunneb, on konflikt juba olemas, ta on ennast oma harjumustesse ära kaotanud. Lahenduseks on suunata oma tähelepanu iseendale, oma soovidele ja tunnetele ning ennast tundma, toetama ja armastama õppida.
Kaassõltuvussuhteid tuleb väärtusliku arengukogemusena aktsepteerima õppida. Kui valid klammerdumise, siis reedad iseenda. Ennast pettes petad ka oma partnerit. Elu ilma valedeta on hoopis teistsugune – lihtne ja harmooniline. Selleni jõudmine ei pruugi kerge olla, kuid see, mida panustad, toob kaasa vaid kasu ja positiivseid muutusi. Kõige lähedasem ja kallim oled sa endale ise.
Allikas: Alexis Varnum “Uus reaalsus“, kirjastus pilgrim
Vaata Alexis Varnumi raamatu “Uus reaalsus“ kohta lisa kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
