New Yorgist Wall Streetilt alanud protestilaine on kandunud paljudesse USA linnadesse ja ka teistesse riikidesse. Maailma hädades on süüdi suurkompaniid ja nende kätte kuhjunud tohutu võim, väidavad protestijad.
Selgub, et neil on õigus. 43 000 rahvusvahelise suurfirma omavahelisi suhteid kaardistanud analüüs näitas, et maailma majandust valitseb suhteliselt väike ring firmasid, enamus neist pangad.
Šveitsis Zürichis töötavad kolm keerukate süsteemide teooriat uurivat teadlast kasutasid matemaatilisi mudeleid, mida varem on rakendatud looduslike süsteemide modelleerimiseks ja kaardistasid sel moel maailma suurkompaniide omandisuhted.
Varasemad uuringud on näidanud, et rahvusvahelistele suurkorporatsioonidele kuulub suur osa maailma majandusest, kuid neis uuringutes on vaadeldud siiski üsna väikest arvu ettevõtteid ning kõrvale on jäetud kaudsed omandisuhted. Seega ei ole varasemate analüüside põhjal olnud võimalik öelda, kas korporatsioonide võrgustumine suurendab maailmamajanduse stabiilsust või mitte.
Ülemaailmsest firmade andmebaasist Orbis võeti 2007. aasta andmed (toona sisaldas andmebaas 37 miljoni firmat, täna väidab andmebaasi koduleht, et andmeid on juba 85 miljoni firma kohta). Andmetest võeti välja 43 060 rahvusvahelist suurkorporatsiooni ja nende omanikering.
Koostati võrgustik firmade omavaheliste seoste kohta: kes keda kontrollib, millistel firmadel on teiste firmade osalusi, sinna kõrvale võeti firmade kasuminäitajad ning neile andmetele tuginedes pandi kokku majandusvõimu jõustruktuuride kaart.
Artikkel, mis ilmub ajakirjas PloS One, toob välja 1318 firmat, mis on omandisuhete kaudu seotud. Igal neist oli ühendus vähemalt kahe teisega selles võrgustikus ja keskmiselt oli üks firma seotud kahekümne teisega.
See võrgustik tootis viiendiku maailmamajanduse aastasest käibest. Kuid need 1318 omasid ühiselt osaluste kaudu suuremat osa maailma tuntud firmade aktsiatest ja tootmisvõimsusest, ehk sel moel oli nende kontrolli all juba 60 protsenti maailmamajanduse aastasest kogukäibest.
Omandivõrgustikku edasi uurides jäi pinnale tuumik -147 suurkorporatsiooni, kes olid omavahel veelgi rohkem läbipõimunud ning kelle kontrolli all oli 40 protsenti selle võrgustiku poolt kontrollitavast rikkusest.
Artikli ühe autori, James Glattfelderi sõnul kontrollis tegelikult üks protsent suurfirmade võrgustikust 40 protsenti kogu maailmamajandusest. Enamasti oli tegu finantsasutustega, võrgustiku tipus olid Barclays Bank, JPMorgan Chase & Co ja Goldman Sachs Group.
Londoni ülikooli makromajanduse ekspert John Driffill ütles New Scientistile, et selle analüüsi väärtus ei peitu mitte selles, et välja on toodud tõsiasi, et väike arv inimesi kontrollib kogu maailma majandust, vaid töö võimaldab sissevaadet sellesse, kui stabiilne on maailma majandus.
Võimu koondumine pole iseenesest halb ega hea, väidab Zürichi uurimisrühm, kuid tuumiku tihedad omavahelised suhted võivad põhjustada ebastabiilsust. 2008. aasta majanduskriis näitas, kui ebastabiilsed sellised võrgustikud on. “Kui üks firma on hädas, siis see häda levib edasi,” ütles Glattfelder.
“See on häiriv, kui näed, kui seotud asjad omavahel tegelikult on,” ütles Deutsche Banka nõustanud keerukate süsteemide ekspert George Sugihara, kes töötab Scrippsi okeanograafiainstituudis Californias.
Yaneer Bam-Yam, kes hiljaaegu avaldas maailma toiduhindu puudutavaanalüüsi, hoiatab, et see töö võrdsustab omandisuhted ja võimu, mis alati pole nii. Enamasti hoiavad osalusi fondihaldurid, kes võivad, aga ei pruugi kontrollida, mida nende omandis olev ettevõtte teeb. Selle süsteemi täpne toimemehhanism nõuab veel lisaanalüüsi, rõhutab ta.
Autorite sõnul võib selline analüüs olla abiks maailmamajanduse stabiilsemaks muutmisel. Kui on teada võrgustiku nõrkused, siis on võimalik leida abinõud, et kriis ei leviks kiiresti üle terve võrgu. Glattfelderi sõnul tuleks võib olla mõelda rahvusvaheliste suurkorporatsioonide põimumist takistavatele ülemaailmsetele kartellidevastastele meetmetele, mis on täna olemas ainult riikide tasandil.
Bar-Yam näeb ainult üht lahendust: liigselt võrgustuvaid firmasid tuleb maksudega korrale kutsuda.
Teadlaste sõnul ei ole siin põhjust siiski kahtlustada vandenõud, mille eesmärk on ülemvõim maailmas. Samasugused võrgustumised on tavapärased ka looduses. Igas võrgustikus püüavad uustulnukad luua suhteid nendega, kellel on rohkem sidemeid. Suurkorporatsioonid ostavad üksteise osalusi ärilistel põhjustel, mitte selleks, et maailma valitseda. Raha voolab sinna, kus on kõige rohkem sidemeid.
Zürichi teadlaste sõnul on küsimus selles, kas selline majanduslik võim avaldub ka poliitilise võimuna. Driffilli sõnul on 147 liiga suur arv selleks, et tekiks mingi koalitsioon. Samas on võimalik, et turul küll üksteisega konkureerides teeb see tuumik ühistes huvides koostööd.
Esimesed 50 147st kõige enim seotud suurkorporatsioonide tuumikust
1. Barclays plc
2. Capital Group Companies Inc
3. FMR Corporation
4. AXA
5. State Street Corporation
6. JP Morgan Chase & Co
7. Legal & General Group plc
8. Vanguard Group Inc
9. UBS AG
10. Merrill Lynch & Co Inc
11. Wellington Management Co LLP
12. Deutsche Bank AG
13. Franklin Resources Inc
14. Credit Suisse Group
15. Walton Enterprises LLC
16. Bank of New York Mellon Corp
17. Natixis
18. Goldman Sachs Group Inc
19. T Rowe Price Group Inc
20. Legg Mason Inc
21. Morgan Stanley
22. Mitsubishi UFJ Financial Group Inc
23. Northern Trust Corporation
24. Société Générale
25. Bank of America Corporation
26. Lloyds TSB Group plc
27. Invesco plc
28. Allianz SE 29. TIAA
30. Old Mutual Public Limited Company
31. Aviva plc
32. Schroders plc
33. Dodge & Cox
34. Lehman Brothers Holdings Inc*
35. Sun Life Financial Inc
36. Standard Life plc
37. CNCE
38. Nomura Holdings Inc
39. The Depository Trust Company
40. Massachusetts Mutual Life Insurance
41. ING Groep NV
42. Brandes Investment Partners LP
43. Unicredito Italiano SPA
44. Deposit Insurance Corporation of Japan
45. Vereniging Aegon
46. BNP Paribas
47. Affiliated Managers Group Inc
48. Resona Holdings Inc
49. Capital Group International Inc
50. China Petrochemical Group Company
* 2007. aastal oli Lehman Brothers veel olemas
(Allikas PLoS One)
Loo autor on Villu Päärt, www.novaator.ee
