Lähtuvalt Maslow püramiidist on baasvajadused füsioloogilised, selle peal turvalisuse vajadused, siis sotsiaalsed vajadused, isiksuse vajadused ja kõige tipus eneseteostuse vajadused.
Millest võib olla põhjustatud ülitundliku inimese või traumapõhise alateadliku kehamäluga inimese ülestimulatsioon ehk pideva stressi seisund?
Sageli on katmata inimese baasvajadused.
Füsioloogilised
-
Sensoorne ülestimulatsioon (liiga palju müra, ere valgus, järjepidev tehiskiirguses viibimine jne)
-
Pikkajaline ebasobiv temperatuur, võimetus seda reguleerida.
-
Tervist kahjustav keskkonnareostus.
Turvalisus
-
Liiga palju inimesi.
-
Järjepidev füüsiline valu.
-
Liiga palju ootuseid ning nõudmisi.
-
Frustratsioon.
Sotsiaalsed
-
Tunne, et sind pole kuuldud ega mõistetud.
-
Avatud dialoogi puudumine, väljendamata eeldused.
-
Pikaajaline üle pingutamine, et sotsiaalsetele normidele vastata.
Isiksusest lähtuvad
-
Äärmuslikud emotsioonid või oskamatus neid juhtida.
-
Võimetus emotsioone tunda.
-
Pidevast pingest tekkinud kurnatus.
-
Väsimusest vigade tegemine.
-
Rutiini järjepidev muutus.
Ehk siis, kui näed ja tead elu lihtsaid seoseid siis hakka muutust looma. Ja sageli käib see seestpoolt väljapoole ja sealt püramiidi tipust ülevalt alla tulles. Ehk siis kui sind ümbritsevad inimesed neid seoseid pole näinud, kuulnud ega pole valmis ka muutusteks, siis liigud sa elu toel Maslow püramiidi tippu ja läbi eneseteostuse rahuldad ka oma elulised baasvajadused ning siis järgneb kõik muu.
Jah, see on võimalik. Kuidas?
-
Pöörates pilk iseenda sisse, sest siin on kõik vajalik olemas. Ehk siis tulemine oma keha sisse. Väliselt fookus maksimaalselt ära võtmine (mitte enese elust eraldamine vaid sellega ühendamine).
-
Oma keha aistingute tajumine, sellesse vajumine ja samas ka füsioloogilise karkassi tugevdamine.
-
Kehasse salvestunud tunnete ära tundmine, jäikade hoiakute läbi kogemine, seoste nägemine ja neis hingamine.
-
Sul on vaja hingamise ruumi, et ühendust sisemise põlemisega hoida. Sellega, mis sind juhatab. Ja see koht pole läbi räägitav!
-
Vabastades kannatlikult pinged oma keha sees. Kiht-kihi haaval.
-
Vahel on abiks lisaresurss teekonda toetavate või sarnasel teel olevate inimeste, ruumide jms näol. (Pikalt kestnud pingeseisundist võib olla keerukas läbi minna just resursi vähesuse tõttu.)
-
Hüpates tühjusesse ja usaldades, et elu kannab! Sest sa ei tea.
-
Sa oled kogenud, et su oma kese hoiab sind kerguses. See anna sisemise kindluse.
-
Taipamine, et ühendus on koguaeg olemas.
-
Jäädes truuks oma hinge kutsele ning elu armastusele. See lihtsalt kannab su raskustest läbi. Sest elu armastab.
Ja alles nüüd tuleb väljastpoolt tunnustus ja väärtustamine, kaaslased tunnevad su ära, oled sotsiaalselt vastuvõetud, kasvab ka maine turvalisus ja füsioloogilised vajadused saavad kaetud. Sa lihtsalt ei luba end enam kahjustada!
Olen käinud eelkirjeldatud teed. Oleva teekonna jagamine on eriline kingitus igaühele. Sest iga jagamisega olnud raskus hajub, kergus laieneb, jutustatud lugu keha sees kaob tühjusesse ning nii mina kui sina vajume elu hoidvasse pehmusesse.
Ehk siis, kui vaatad seda, mis on, nii nagu see hetkel on, vastavalt vajadusele tegutsed, hoolitsed keha eest, elukeskkonda parandad, välised kahjustajad eemaldad, ise ennast tahtlikult ei hävita, vähendad stressi ja muudad suhtumist sellesse, siis saavadki su baasvajadused lõpuks rahuldatud, haigused taanduvad, sümptomid vähenevad. Ning inimene on loomulikult, pingutuseta rõõmus ja elule avatud.
See on ilus teekond, sest armastust tuleb aina juurde! Ja elu jätkub kogu oma tõusude ja mõõnade, suletuste ja avanemistega. Kuid on aina kergem ning voolavam, sest sa tead, kuhu tagasi pöörduda, et vajadusel taas elu jõudu koguda. Sa ei jää kannatusse kinni.
Autor: Marilii Toota
Allikas: Ülitundlikinimene.ee
