Miks viirused talvel ründavad ja kuidas end kaitsta

"Riietu soojalt, muidu saad külma!" kuuleb sageli hoolitseva lapsevanema suust. Selge see, et talvel tuleb pea, käed ja jalad soojas hoida ning optimaalne kehatemperatuur on oluline tegur hästitoimivas immuunsüsteemis, aga ei tohiks unustada, et see on siiski ainult osa mitme näitajaga tervisevõrrandist, vahendab Telegram.ee.

Talvel tuleb tähelepanu pöörata kolmele peamisele põhjusele, mis võimaldavad külmetushaigustel inimese immuunsüsteemi tungida.

Kohanemine külmema temperatuuriga mõjutab immuunsüsteemi

Organismil on omadus säilitada kehatemperatuuri 37 kraadi ümbruses, aidates tõhusamalt võidelda külmetushaigusega. Enese soojas hoidmine, vältimaks külmetamist, aitab tõepoolest haigestumist ära hoida. Inimese füsioloogia, mis kohaneb külma ja niiske kliimaga, põhjustab soojuse eraldumist organismist, tehes soojuskao asendamise organismile raskemaks. Selle protsessi käigus võib aga immuunsüsteem kahjustada saada.

Loomupäraselt kulutab keha oma ressursse teistmoodi selleks, et hoida end soojas, muutes oma füsioloogilisi mehhanisme ning jaotades ümber kasutatava süsivesikute koguse. Kui kehatemperatuur langeb, aeglustub närvisüsteemi töö ja impulsid, mille ülesanne on stimuleerida lihaseid ja vereringet.

Samal ajal kasutab keha rohkem süsivesikuid, et toota piimhapet. Piimhape koos aeglustunud närvisüsteemiga sunnib keha teisi protsesse samuti aeglustuma, et oleks võimalik säilitada soojust. Kui kehatemperatuur langeb veelgi, hakkavad veresooned ahenema, takistades vereringet. Seega, mida rohkem soojust suudab keha säästa, seda edukamalt suudab organism hoida optimaalset kehatemperatuuri.

D-vitamiini ehk päikese puudus

Tähtsuselt teine tegur haigustega võitlemisel külmas kliimas on D-vitamiini tase organismis. D-vitamiin seob organismis teatud retseptorid, mis käivitab protsessi, mille käigus paljud mürgised patogeenid ja toimeained, sealhulgas vähirakud, muudetakse kahjutuks. Samas, kui kehas pole piisavalt D-vitamiini, võib süsteem saada ülekoormatud ning vähk võib hakata arenema. On teada, et ekvaatori lähedal elavad inimesed haigestuvad tunduvalt vähem (või ei haigestu üldse) külmetushaigustesse.

Kuigi D-vitamiini võib saada ka mõnedest toiduainetest, saame suurima omastatava koguse “päikesevitamiini” otsesel kokkupuutel päikesega kevad- ja suvekuudel. Vaid 30 minutit päikese käes viibimist vastab umbes 10 000 D-vitamiini ühikule (siit.

* Söö vähem suhkrut. Liigne suhkur kahjustab ja pärsib immuunsüsteemi tegevust.

* Ole ettevaatlik vaktsiinide, eelkõige gripivaktsiinidega. Ennetatud haigusjuhtumid gripivaktsiini korral moodustavad 10 võimsat looduslikku antibiootikumi tervise turgutamiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks

Tervendav ja vürtsikas kurkumipiim leevendab külmetushaiguste sümptomeid, stressi ja seedeprobleeme

RETSEPT | Ravim, millega saab jagu enam kui 50 tõvest!

Seotud