Ameeriklanna, Rännaku meetodi looja ja mitmete rahvusvaheliselt populaarsete raamatute autor Brandon Bays on üks neist, kes elas äärmuslikult tervislikku elu – ta oli taimetoitlane, mediteeris iga päev viimased 20 aastat, oli füüsiliselt aktiivne, armastavas suhtes, tegi tööd, mida jumaldas ning tundis end igatepidi hästi. 39-aastaselt diagnoositi tal kõhus korvpallisuurune kasvaja. Kust ja millest oli see tulnud, küsis ta endalt. “Inimesed arvasid, et äkki ma olin sisemiselt ikkagi stressis, aga ma ei olnud. Ma elasin päikeselises Malibus, Californias, rannamajakeses ja mu elu oli tõeliselt ilus. Tundsin end elavat oma unistuste elu! Ja ikkagi tekkis minusse suur kasvaja,” meenutab Brandon aastatetagust rasket aega.
Tõenäoliselt teavad paljud enda tutvusringkonnastki inimesi, kes on positiivsed, optimistlikud, õnnelikud ja head, kuid ometi tabab neid mõni raske haigus, tihtipeale just kasvaja. Miks on see nii? Millega nemad on sellise haiguse ära teeninud, kui paljud teised, oluliselt rohkem stressis, närvilised ja negatiivsemad, elavad pikalt ja tervelt?
Haigused on seotud emotsioonidega
Brandon, kes oli tolleks ajaks juba aastaid õpetanud tuhandetele inimestele tervislikku eluviisi, oli hästi kursis teadlaste uurimustega, mis kinnitasid, et üle 80% haigustest on emotsionaalse taustaga. Nii on ka kõige positiivsema inimese haigused seotud emotsioonidega.
Me võime süüa nii tervislikku toitu, kui soovime; mediteerida ja treenida oma meelt ja keha nii regulaarselt ja sügavalt, kui oskame; olla nii rahul oma era- ja tööeluga kui võimalik; aga kui me ei tegele oma (alateadlike) emotsioonidega, siis oleme jätnud tervikust olulise osa välja. “Kui inimesel on olnud tugevad emotsioonid ja need on alla surutud ning ära blokeeritud, siis vabastab see kehasse teatud närviretseptoreid halvavat kemikaali. Haigus tekib kohtade peale, kus need blokeeringud on,” selgitab Brandon Bays keha süsteemi.
Blokeeringud kui pärand vanematelt
Võib aga juhtuda, et need allasurutud emotsioonid ja suured hingelised läbielamised ei ole isegi mitte meie omad. Need võivad olla meie esivanematelt kaasa saadud ja sügavas rakumälus meile edasi antud. “Ükskord, kui ma Münchenis Rännaku Intensiivkursust tegin, siis oli seal üks mees, kes meiega oma kogemust jagas. Kogu oma elu oli ta tundnud endal justkui kaant peal, mis keelas tal olla õnnelik, vaba, rõõmus ja entusiastlik. Ta ei olnud aru saanud, mis see on ja kust see tuleb. Rännaku protsessis sai ta vastuse – need olid tema ema sügavad ja peidetud tunded, mis olid pojale automaatselt edasi kandunud,” räägib Brandon. Nimelt oli tolle mehe ema teises maailmasõjas kogenud traagilisi läbielamisi, mis olid tema hinge jätnud tugeva jälje. Ta ei rääkinud oma vangilaagris olemise aegadest pojaga kordagi, kuid emotsioonid ja blokeeringud olid talletunud naise rakumällu, kandudes edasi ka pojale.
“Mul oli tunne, nagu räägiks ta minust,” ütleb Brandon. “Ka minu ema oli Teise Maailmasõja ajal saanud palju hingelisi traumasid. Ta oli pärit Viinist, kuid tal õnnestus kolida Ameerikasse, kus abiellus mu isaga. Me ei rääkinud emaga tema minevikust kunagi lähemalt, kuid ma tundsin endal tohutut koormat ja keeldu olla vaba, nautida elu ning tunda tõelist rõõmu.”
Brandon Bays elas aastaid selle nn kaanega, mis hoidis teda tagasi tundmaks end tõeliselt vaba ja õnnelikuna. Kui ta esimest korda Euroopasse tuli, tundis ta selgelt, et tema jaoks on see manner erilise tähendusega. Euroopasse tulek on tema koht tervenemiseks, emalt saadud blokeeringute maha võtmiseks ning armastuses ja vabaduses elamise lubamiseks. Tänaseks on ta ema sellekohastest päranditest raku tasandil vabanenud, lubades endale elust täisväärtuslikult rõõmu tundmist.
Meis kõigis on puhas teemant
Brandon toob kauneid piltlikke metafoore inimhingede olemusest. Tema hinnangul sünnime me kõik siia ilma justkui puhta teemantina, mis on valmis särama ja kiirgama puhast energiat. Teadlased on kindlaks teinud, et imikud tajuvad ennast osana sellest suuremast väljast, kus me viibime. Neil pole piire, on vaid üks suur kohalolu. Isegi ema käega tunneb laps olevat üks, justkui oleks ema käsi osake beebist. “Mis meiega elu käigus juhtub? See särav teemant kattub igasuguste blokeeringutega, mis varjutavad meie säravat sisemist olemust. Tulevad erinevad kogemused, mis hakkavad meie tundeid alla suruma, neid keelama ja takistama,” räägib Brandon ja toob näite: “Vaid paariaastase lapsena me nutame, kuid emal on kiire ning ta ütleb meile lause, mis tekitab meis arusaama ja uskumuse, et meil pole õigus nutta, oma tundeid välja näidata ja neid tunda. Me blokeerime oma sellekohased emotsioonid ega luba endal ka täiskasvanuna tunda kurbust ja seda välja näidata.”
Paljudel on valusad kogemused ka armastusega – kogetakse suurt armumist, tugevaid tundeid ja emotsioonipuhanguid, kuid noorukina oma armsamale esimest korda lähenedes saavad paljud haavava tagasilöögi, mis sulgub hingeliselt mitmeid uksi. “Me võime hakata arvama, et armastus ei ole meie jaoks või et me ei vääri armastust. Need blokeeringud mõjutavad meid kaua, kuni õpime nad teadlikult vabastama,” räägib Bays.
Maskide kandmine lohutab
Ja nii tekitab elu ning saadavad kogemused meile palju blokeeringuid, sulgumisi ja takistusi, mis keelavad meil olla üdini ausad, vahetud ja siirad. Hakkame kandma maske, hoidma end pinnapealsetena ning mitte süüvima oma sügavusse, kus on meie tõeline olemus. Miks? “Sest me kardame. Meil on hirm omaenda sisse ausalt vaadata, sest kardame seda, mis sealt üles tuleb. Ja mitte ainult – lisaks sellele kardame me tegelikult isegi hirmu tunda. Meil on hirm hirmu ees,” selgitab Bays.
Selleks, et mitte hirmu tunda ja vältida ka hirmu hirmu enda ees, hoiame end pidevalt tegevuses – me koristame, käime kinos, loeme raamatuid, vaatame televiisorit. Elame pinnapealselt, süvenemata, “rahulikult” oma blokkide all. See võib jätkata nii palju aastaid, kuid mitte lõputult. Kuni ühe päevani, mil me ei saa enam edasi lükata oma hirmule vastu vaatamast. “Kui elu meie maskidesse mõra lööb, siis peame hakkama endasse vaatama läbi kõikide nende valede ja uskumuste, mida endas kandnud oleme. Minema läbi nende sulgumiste ja blokeeringute, kuni need kõik raku tasandil vabastame ja jõuame tohutusse armastuse välja. Siis saame aru, et meie senine arvamus iseendast oli pinnapealne. Meis on palju enamat, palju sügavamat ja ilusamat,” on ta kindel.
Hirm, et me ei oska end tervendada
Paljudel inimestel on hirm, et neis ei ole piisavalt tugevust ja oskusi iseenda blokeeringuid ära tunda ja neid vabastada. Brandon Bays lükkab selle uskumuse kindlalt kõrvale, olles täielikult veendunud ja ka oma aastatepikkuse kogemuse põhjal näinud, et igas inimeses on võimalus ja oskus end parandada. “Ma usun sügavalt, et ükskõik, kes sa oled või mis taust sul on, meis kõigis on jõud terveneda ja elada oma tõelise loomuse kohaselt.”
Kui me ei kuula oma keha, siis peame teatud ajani vastu. Aga ühel hetkel annab elu meile äratuskõne, tuues kehasse haiguse, ellu mõne terava situatsiooni või tugeva tunde, mida eitada või ignoreerida on võimatu. Me peame hakkama tegutsema, seisatama elu kiirrongis ja vaatama sügavale enda sisemusse. Vabastama sinna kogunenud pinged ja blokeeringud ning pühkima ükshaaval tolmukihid sellelt säravalt kristallilt, mis meis kõigis on.
Raku tasanditel vabastamine toob tervenemise
“Tervenemine peab toimuma läbi raku tasandi. Kui me suudame vabastada raku tasandil olevad blokeeringud, siis ei kandu haigus ja tugevalt allasurutud emotsioon raku suremisel uuele rakule edasi,” selgitab Bays rakkude tööd. Tervenemine saab toimuda läbi hinge valguse suunamise haiget saanud kohtadesse, sealsete emotsioonide vabastamise ning kogu südamest andestamise. Brandon Bays rõhutab, et kogu valul tuleb lasta minna, sest vaid nii jõuab keha andestamiseni ja kõik enda sees olnud tugevad negatiivsed energiad vabastatakse.
Niisiis lisaks sellele, kui palju me end füüsiliselt treenime, kui tervislikku toitu sööme, kui palju mediteerime ja kui positiivselt teistega suhtleme, tuleb sügavalt armastada ka iseennast. Jättes iseenda unarusse, süüvimata oma tõelisse olemusse, elades ainult pindmistel kihtidel, hoides end pidevalt tegevuses ja tundes hirmu selle ees, mis meie hingest tõeliselt võib välja tulla, tekivadki haigused.
“Ärge oodake elu karmi õppetundi ja äratuskõnet. Reageerige kohe, võtke vastutus oma elu ees ja vabastage blokke. Leidke juba eos endas see lõdvestumine ja hingeline kontakt, mille kaudu mõistate, kui ilus ja puhas kristall meie sees elab. Iga haigus on hinge õppetund,” ütleb Brandon Bays, kes soovitab rakutasandil blokeeringute vabastamiseks enda loodud praktilist Rännaku meetodit.
Autor: Getter Orusalu
* * *
23-25. oktoobril toimub Tallinnas Rännaku Intensiivseminar, kus on võimalik Rännakut toimet enda pea kogeda ning seda ka ise tegema õppida. 20 aastat Rännaku kogemust laias maailmas on näidanud, et hakkama saab sellega igaüks, kellel avatust ja soovi midagi uut kogeda. 2 aastat Eesti kogemust on tõestanud, et eestlastele see meetod väga sobib. Teejuhiks seekord sakslanna Bettina Hallifax, kes on Eestis neljandat korda ning on juba sadade eestlaste südames oma koha leidnud.
Uuri lähemalt kodulehelt Rännaku meetod aitab ravida haigusi ja teha rahu minevikuga ning Rännaku meetod ja tema sügavamad hoovad. Tee kannatusest ja eluraskustest välja.
