Suvise päevapesa aeg on looduse ja looduga tihedaks suhtlemiseks, suhte taasuuendamiseks ja kinnitamiseks. Selleks sobivad kõiksugu tegevused looduses, mis teevad rõõmsaks, ärksaks, keskendunuks ja ennast unustavaks kõike korraga.
Maarahva pärimust kandva Maavalla Koja järgi on “käes aasta kauneim aeg, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. On aasta pikimad päevad ja lyhimad ööd. Juba mõned päevad enne suvist pööripäeva jõuavad kätte aasta pikimad päevad ja lyhimad ööd. Aega pööripäevast (21.06.) kuni leedolaupäevani (23.06.) teab vanarahvas kui suvist päevapesa. Taevaharjal pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt pyhi pidama.”
Suvist päevapesa on tähistatud ja tähistatakse elava kombena ilmselt enamiku maailma rahvaste juures. Tihti kaasnevad sellega erinevad väekad rituaalid, millest meie tunneme jaanilaupäeval (leedolaupäeval) lõkke tegemist, selle ümber laulmist, lõkkest üle hüppamist ja teisi just selle päevaga seotud kombeid.
Leedo on elurõõmu ja jõukogumise aeg. Paljugi, mis praegu ette võetakse, on seotud sellega, et päikese ja kõige elava jõud on parasjagu väga suur. Nüüd on paras aeg koguda jõudu enesele, oma karjale ja põllule. Suured päevad on parim aeg saunavihtade tegemiseks, samuti kosutava heina ja ravimtaimede kogumiseks.
Põhja-Ameerika põlisrahvad on sel perioodil (mõnikord ka hiljem juulis) korraldanud üht oma kõige vägevamat rituaali – päikesetantsu. Maiad ja asteegid ehitasid oma templid nii, et suvise ja talvise pööripäeva päikse varjud langesid kindlatesse kohtadesse.
Keltidel võis kõige pikemate päevade ajal näha kergemini haldjaid, keda üldjuhul igapäevaselt ei kohatud.
Niisiis, suvise päevapesa aeg on looduse ja looduga tihedaks suhtlemiseks, suhte taasuuendamiseks ja kinnitamiseks. Selleks sobivad kõiksugu tegevused looduses, mis teevad rõõmsaks, ärksaks, keskendunuks ja ennast unustavaks kõike korraga.
Üheks võimaluseks loodusega jälle sõbraks saada ja algavat suveaega – ning miks mitte kogu järgnevat aastat väestada – on teha seda läbi rituaalsete toimingute, millest üks leiab sel aastal aset Hundiallika Retriidi- ja koolituskeskuses, Lõuna-Eestis, laupäeval, 21. juunil, algusega kl 12.
Pööripäeva mahub nii loodusmatk, kus õpitakse looduses peituvat infot selgelt nägema kui ka šamanistlik pööripäevariitus, mida viib läbi väekas loodusmees Errol Vares.
Õhtul, algusega kell 20 toimub väelaulude kontsert ja ühislaulmine, kus koos Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga lauldakse eestikeelseid väelaule, võõrkeelseid mantraid, keldi ja skandinaavia palveid ning tajukse tõsiasja, et kui me oskame rääkida, siis me oskame ka laulda!
Kogu päeva programmis osalemine kokku on 30 eurot.
Kogunemine loodusmatkaks ja riituseks on kell 12 Hundiallika Retriidi- ja koolituskeskuses, mis asub Orava vallas, umbes 20 km Võrust, Lepassaare-Orava tee ääres (jälgi viitasid!)
Vaata lisa ja registreeru SIIN
