Säästmine aitab valmistuda suuremateks väljaminekuteks ja vähenenud sissetulekutega toime tulla, näiteks töökaotuse või haiguse ajal. Inimesed kipuvad rohkem kulutama ja vähem säästma siis, kui sissetulekud on kõrgemad ja majanduses on buumiaeg. Kui majanduslik olukord muutub ebakindlamaks, hakatakse hoolimata raskematest tingimustest rohkem raha kõrvale panema.
Mitte just kõige efektiivsem tegutsemisviis, aga inimlik ja mõistetav. Arukas oleks siiski ka headel aegadel mõelda, kuidas pere heaolu ei väheneks, kui olud halvenevad või vastupidi – kuidas head rahalist olukorda kõige mõistlikumalt ära kasutada. Näiteks varuda raha laste hariduse jaoks, vahetada eluaset, käia unistuste reisil, toetada oma vanemaid nende vanaduspõlves või oma pensioniajaks valmistuda.
Eelmise aasta lõpul toimunud uuringu andmetel seab endale alati pikaajalisi rahalisi eesmärke vaid 22% tuhandest vastanust. 16% elab pigem tänases päevas ega muretse homse pärast. Levinuim periood rahaasjade planeerimiseks on üks kuu, aasta peale ette planeerib 8% ja mitme aasta peale 5% vastanuist.
Samas on pikaajalisel rahaasjade planeerimisel tänapäeva ühiskonnas järjest olulisem roll, sest rahvastik vananeb ja tööealise elanikkonna osakaal väheneb. Seetõttu peavad inimesed ise oma pensionipõlvele varakult mõtlema hakkama ja seejuures on pensionifondidesse investeerimine ainult üks võimalikest valikutest.
Investeerimisel mitmeid võimalusi
Lisaks finantsteenuste (investeerimisfondid, elukindlustus, aktsiad jne) ostmisele võib investeerida oma laste haridusse ning loota tulevikus nende toele. Kui suured on selle investeerimisviisi riskid ja tulusus, on juba igaühe enda otsustada. Kahtlemata on investeering ka elukestev õpe, oma haridustee ja karjääri teadlik planeerimine.
Pole olemas ühte ja kõigile hästi sobivat lahendust, iga inimese soovid, vajadused, võimalused ja eelistused on erinevad. Tähtis on teadvustada, et ka rahaasju tuleb planeerida, et enda ja oma pere heaolu tagada ja ka parandada. Väga lihtne on käega lüüa, et niigi palk väike ja kulud väga suured, ei saa siin midagi tulevikule mõelda. Kui võtta aga aega ja tulud-kulud kokku liita ning neid analüüsida, leiab tõenäoliselt siiski võimalusi midagi kõrvale panna. Koguda ja investeerida võib ka väikeste summade kaupa, tuleb vaid endale sobivaim lahendus otsida. Säästmise ja investeerimise võimaluste kohta saad lugeda siit.
Kui pere praegune majanduslik olukord ei võimalda midagi kõrvale panna, tasub mõelda, millal ja kuidas oleks see võimalik ning mida ise selleks ette peaks võtma. Alati ei pruugigi raha kokkuhoidmine mõistlik valik olla, näiteks võib mingis eluetapis olulisem olla pere elamistingimuste parandamisse, enda haridusse või karjääri panustamine. Peaasi, et otsus säästa või mitte säästa on läbi mõeldud ja teadlikult tehtud. Hiljem avastada, et õigel ajal jäid valikud tegemata ja seepärast elatustase kannatab, on palju raskem.
Tee lihtne mõtteharjutus
Mõtle ja pane kirja kümme asja (nt auto, puhkusereis) või eesmärki (nt magistrikraad), mida lähemate aastate jooksul sooviksid. Ära sea endale piiranguid, ükski mõte ei ole naeruväärne. Lähtu enda soovidest ja vajadustest, mitte sõbra või naabri eelistustest.
Nüüd jaota need kümme asja kolme kategooriasse: lühiajalised, keskmise ja pika perioodi ostud. Vali välja kolm, mis oleksid sinu jaoks kõige vajalikumad ning uuri, mis oleks nende hind. Kui on soov ost teha laenu abil, tuleks hinna sisse ka laenu kulud arvutada. Mõtle läbi ja arvuta, kuidas oleks võimalik need eesmärgid saavutada. Otsusta, kas sead endale eesmärgiks need ostud sooritada, valid välja vaid ühe neist või pole sulle neist tegelikult ühtegi vaja. Õiget ja vale vastust sellel ülesandel pole, valikud ja eelistused on individuaalsed.
Allikas: tarbijaveeb minuraha.ee
