Energiat, aega ja kütust kulutatakse lehtede kuhjamiseks, pakkimiseks ja äraveoks, kuigi samas saaks mitte midagi teha ning mittemidagitegemisega hoopis head teha, vahendab toitained, mis jõuaksid lehtede lagunemisega uuesti taimedeni, viiakse mujale. “Lehed soovitatakse hoopis riisumata jätta, lasta neil talve jooksul laguneda, nii et toitained leostuvad pinnasesse,” sõnas Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži keskkonnakaitse õppetooli juhataja Mari Ivask.
Professor Ivaski sõnul oleks võimalus ka lehed kohapeal multšiks teha ehk purustada, sel juhul laguneksid lehed kiiremini ja kevadeks ei jääks neist eriti midagi alles. Lehed sobivad ka väga hästi kompostiks. “Need, kes asjast natuke rohkem teavad, on andnud soovituse lehti sügisel mitte riisuda, aga enamasti käib see inimeste arusaamadele risti vastu. Tavainimese arvates on muru ilus vaid siis, kui see on ära riisutud,” rääkis Ivask.
Ka arborist Liina Jürisoo kinnitab, et lehekoristus on keskkonnale pigem kahjulik. “Tavalises looduses lähevad toitained, mille puud on maapinnast omastanud, sealsamas uuesti ringlusse, neid ei viida minema. Me oleks nagu vihased lehtede peale,” sõnas ta. Maaülikooli doktorantuuris puittaimede patogeene uuriv Jürisoo kirjeldas, kuidas Räpina aianduskoolis lehtedega toimitakse – lehed purustatakse niidukiga ära ja need jäävad murule väetiseks. Lehtede maha jätmine aitaks bakteritel ja teistel lagundajatel, kes toetavad taimede toitumist, ellu jääda.
Mitmed teadlased peavad riisumist mõttetuks ja ütlevad, et keskkonnale on see isegi ohtlik: lehed sisaldavad nende sõnul mineraalaineid ja kui neid pidevalt kokku riisuda ja minema viia, tuleb mingi aja pärast hakata mulda kunstväetistega turgutama, Valdo Kuusemets.
Loe lähemalt sellest, kuidas puulehtede mitte ära vedamine aitaks ka stressis linnapuid 1 ja 2
