Kõrge stressi taseme eest hoolitsevad paljud erinevad allikad meie elus. Meid võivad stressata uudised, mis tulevad meediast – rahutused, sõjad, mõrvad, halvad tulemused meie lemmik jalgpallitiimilt jne. Me võime kogeda stressi nii tööl halva bosssi näol või kodus kehvade naabrite tõttu. Me võime suurendada oma stressitaset halvasti valitud toiduga, vähese puhkuse ja unega ning ületöötamisega. Varjante, mille tõttu stressata on lõputult.
Mis on stress?
Stress on tegelikult täiesti loomulik nähtus, mis on inimestele vajalik. Vanadel aegadel aitas stress meil toitu hankida ja ohtu vältida. Tänapäeval võime teha lausa üleloomulikke ponnistusi stressis olles – lahendada võimatuna näivaid probleeme, sooritada füüsilisi ja vaimseid “hüppeid”. Stress annab meile nö “tiivad”. Seega on stress meile mõningates situatsioonides lausa hädavajalik ja meil on ka kaasasündinud võime tulla toime teatud hulga stressiga.
Neerupealsed toodavad hormoone, mis soodustavad musklite kasvu, samuti toodavad nad adrenaliini, mis on vastutav “võitle või põgene” reageeringule. Stressi tajudes hakkavad neerupealsed tootma adrenaliini ja noradrenaliini. Koos mõjutavad nad teisi organismi piirkondi, et koondada energia, mis on vajalik saakloomaga võitlemiseks.
“Võitle või põgene” mehhanism toimib järgmiselt:
- süda hakkab kiiremini lööma
- vererõhk tõuseb
- laienevad aju, südame ja lihaste veresooned
- tõmbuvad kokku nahas ja põrnas asuvad veresooned
- veri muutub paksemaks, valmistudes vigastusteks
- glükogeenina talletatud glükoos muudetakse tagasi glükoosiks
- energia suunatakse eemale aladelt, mis ei ole potensiaalse võitluse jaoks olulised, eriti seedimiselt
Mida liigne stress endaga kaasa toob
Stressis elamine võib tunduda mõne inimese jaoks isegi põnev ja ergastav nagu action filmis. Reaalselt aga tähendab pidevalt adrenaliini ülekülluses elamine probleeme tervisega.
Võib esineda:
- seedimisprobleeme
- toidu mitte imendumist
- unehäireid
- kõrgenenud vererõhku
- südame-veresoonkonna probleeme
- ärevust
- ärrituvust
- apaatsust
- hingeldust
- negatiivset hoiakut
- peavalusid
- lihaspingeid
- kaalutõusu
- nahaprobleeme
- närvisüsteemi tasakaalutsus
- immunsüsteemi langust
- depressiooni
- kiilaspäisust (eriti meestel)
- veresuhkru tasakaalutust
- tõmmet stimulantide järele (kohv, suits, alkohol jne)
Kuidas vabaneda liigsest stressist
Oluline on stressi sümptomeid õigeaegselt märgata, stressi põhjustega tegeleda ning vajadusel abi otsida. Tähtis on mitte eirata probleemi.
Alustada võiks iseenda tundmaõppimisega – teadvustada, mis on minu stressi allikad, mida nende puhul saab muuta, mida mitte.
Enneta füüsilist ja vaimset kurnatust, et sul jätkuks jõudu sellest välja tulla:
- Õpi sügavalt ja rahulikult hingama
- lõõgastu
- maga piisavalt
- tee joogat, trenni
- mediteeri
- tantsi, laula
- naera niipalju kui võimalik
- nuta kui vaja
- kallista
- ära tööta kuni magamaminekuni
- toitu tervislikult
- viibi võimalikult tihti looduses
- tee omale EMF vabu päevi (eemaldu mobiiltelefonist, arvutist, TVst jne)
- maanda end (ole kontaktis maaga)
Kuidas toitumisega stressi leevendada
Energiasööstul, mida adrenaliinitulv põhjustab on kõrge hind. Üldine pinges olek takistab kõikidel organitel oma töö tegemist.Kuna stressis toimub kiirendatud valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetus, siis kahanevad oluliselt magneesiumi, fosfori, kaaliumi, B5 ja C vitamiini varud, mida neerupealsed adrenaliini tootmiseks kasutavad. Tänu paksnenud verele võivad kergesti tekkida põletikud, seetõttu on vaja ka asendamatuid rasvhappeid ja E vitamini.
Stressiga paremaks toimetulekuks, oma neerupealsete turgutamiseks ja närvisüsteemi tugevdamiseks on kasulikud pähklid, eriti mandlid, toored seemned ja nende õlid, avokaado, kaunviljad, värsked puu- ja köögiviljad, marjad. Ka kala ja mereannid (omega 3 sisalduse tõttu), taimetoitlastel linaseemned, kanepiseemned, avokaado.
Kehale on koormav seedida ühte ja sama toitu päevast päeva. Väga kerge on viia end samade toitude söömisega toitude talumatuseni. Maailmas on umbes 350,000 erinevat söödavat taime. Proovi süüa vähemalt neli järjestikust päeva erinevat toitu hommikuks lõunaks ja õhtuks. Vikerkaarevärvi taimede söömine igapäevasalt kindlustab meid peaaegu kõikide erinevate toitainetega, mida meie organism elus püsimiseks ning stressiga toimetulekuks vajab.
Söö regulaarselt. Kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala. Pikad vahed söögikordade vahel teevad sind väga näljaseks ja põhjustavad suuri veresuhkrutaseme kõikumisi.
Orgaaniline toit on olulisel kohal võitlemaks stressiga, kuna orgaaniliselt kasvatatud taimed sisaldavad umbes 30 korda rohkem toitaineid kui mitte orgaanilised taimed.
Kui oled ostmas oma toitu poest, siis pea meeles olulist mantrat: vali võimalusel esimesena alati värske tervik toit, mida ei ole külmutatud, kuumutatud, soolatud, magustatud, pastöriseeritud, konsentreeritud, suitsutatud ega marineeritud ning rikastatud ainetega, mida sa ei suuda normaalselt väljagi hääldada.
Väldi stimulante. Stressis inimene on varmas haarama stimulantide järgi nagu kohvi, kõrge rasva- või suhkrusisaldusega toodete järgi. Need toidud tõstavad stressihormoonid lakke ega lase neil alla tulla. Suhkur, nikotiin ja alkohol stimuleerivad adrenaliini, et valmistada sind ette “võitle ja põgene” reaktsiooniks. Šokolaad sisaldab nii kofeiini kui suhkrut – nii et topelt löök tõstmaks stressi taset kõrgele.
Joo vett. Vesi niisutab kogu su keha ja aju, aidates sul stressi tekitavates situatsioonides paremini hakkama saada. Parim on kehatemperatuuril vesi. Väldi plastikpudeleid, mis võivad vett rikastada soovimatute kemikaalidega.
Autor: Egle Koppel
Allikas: Kehakeel.ee
