Küsi endalt, mida sa tegelikult tahad. Kas sa tahad armastusabielu, laste austust? Kas sa tahad palju raha, kiireid autosid, edukat äri, maja mäe otsas? Kas sa tahad maailmas reisida, käia eksootilistel kruiisidel, näha ajaloolisi vaatamisväärsusi? Kas sa tahad, et oleksid miljonite iidol rokkmuusikuna või kuulus näitleja, kes onHollywoodi bulvaril omale tähe saanud? Kas sa tahad jätta endast märgi kui ajasrändamise masina leiutaja? Ka sa tahad töötada koos ema Teresega, et päästa maailma, või olla mõjukas keskkonnakaitses? Mida iganes sa soovid või ihaldad, peaksid endalt küsima: “Miks ma neid asjutahan?”
Kas sa tahad näiteks ilusaid autosid seetõttu, et sa tõepoolest usud, et nende omandamine toob kaasa mõjukuse ja prestiiži, mida sa ihaldad? Miks sa tahad suurepärast perekonnaelu? Kas seetõttu, et tunda armastust, intiimsust, osadust, soojust? Kas sa tahad päästa maailma, soovides panustada ja midagi muuta? Lühidalt, kas pole tõsi, et tegelikult tahad sa lihtsalt seda, et su enesetunne muutuks? Kõik taandub lõpuks sellele, et sa tahad neid asju seetõttu, kuna usud, et need annavad sulle soovitud enesetunde, rahulolu, meeldivad emotsioonid ja positiivse seisundi.
Kui armastatu sind suudleb, siis millest tekib meeldiv tunne? Kas selle tunde vallandab see, et ühe inimese märg kude puudutab teise inimese märga kude? Muidugi mitte! Kui see oleks tõsi, siis kütaks sind üles oma koera suudlemine! Kõik meie emotsioonid pole mitte midagi muud kui meie aju boikeemilised tormid – me võime neid mistahes hetkel vallandada. Ent kõigepealt peame õppima, kuidas neid teadlikult valitseda, selle asemel et neile vaid reageerida.
Enamik meie emotsionaalseid reaktsioone on õpitud reaktsioonid. Me oleme meelega mõned neist välja kujundanud ja teised minema ajanud. Juba see, et oled neist teguritest teadlik, aitab sul mõista, milline jõud on soovil saavutada teatud seisund. Ilma igasuguste kahtlusteta teeme me kõike, mida me teeme, selleks, et vältida valu või saada naudingut, ent me võime otsekohe muuta oma uskumust, et see või teine asi põhjustab meile hingepiina või pakub naudingut. Kui muudame oma tähelepanufookust, muudame oma vaimset, emotsionaalset ja psüühilist seisundit.
Nagu ma kirjutasin raamatu “Sisemine jõud” 3. peatükis: “Seisundit võib määratleda kui meiega toimuvate miljonite neuroloogiliste protsesside summat – meie kogemuse kogusummat mistahes ajahetkel. Enamik meie seisundeid tekib ilma igasuguse teadliku meiepoolse suunamiseta. Me näeme midagi ja reageerime teatud emotsioonidega. See võib olla aluseks mõistliku ja kasuliku seisundi tekkimisele, või siis ebamõistliku ja piirava seisundi kujunemisele, aga enamik meist ei tee nende valitsemiseks just eriti palju.
“Kas sul on kunagi juhtunud, et ei mäleta oma sõbra nime? Või kuidas kirjutada “keerulist” sõna nagu … “maja”? Kindlasti on. Miks? Sa tead kindlasti ka vastust. Kas seetõttu, et oled rumal? Ei, seetõttu, et su emotsionaalne, vaimne ja füüsiline seisund oli vastav. Vahe halva ja hea käitumise vahel ei põhine su võimekusel, vaid su emotsionaalsel ja füüsilisel seisundil sel ajahetkel. Sul võib olla Marva Collinsi julgus ja otsusekindlus, Fred Astaire’i graatsia ja veetlus, Nolan Ryani jõud ja vastupidavus, Albert Einsteini kaastunne ja intellekt – aga kui sa pidevalt langed negatiivsesse seisundisse, siis ei täida sa kunagi oma lubadust olla täiuslik. Ent kui tead saladust, kuidas saavutada kõige positiivsemaid seisundeid, võid lausa imet teha. Su seisundi mistahes ajahetkel määrab ära see, kuidas sa tajud reaalsust, ning vastavalt sellele teed sa oma otsused ja kujundad oma käitumise.
Teiste sõnadega, su käitumist ei määra ära mitte su võimekus, vaid see, millises seisundis sa antud ajahetkel oled. Et oma võimeid kasutada, muuda oma seisundit. Et avada neid tohutuid ressursse, mis sinus peituvad, ole otsustav, aktiivne ja lootusrikas – ja sa näed, kuidas imed hakkavad juhtuma!
Niisiis, kuidas me saame muuta oma emotsionaalset seisundit? Kujutle, et see on mitmes mõttes nagu teler. Et sellel oleks “säravad elavad värvid ja suurepärane heli”, pead selle vooluvõrku ühendama ja sisse lülitama. Oma psüühika sisselülitamine sarnaneb teleri ühendamisega vooluvõrku – see vajab tööks elektrit. Kui vool puudub, siis pole pilti ega heli, ainult tühi ekraan. Samamoodi – kui sa ei lülita sisse kogu oma keha, teiste sõnadega, kogu füsioloogiat, siis võidki leida, et ei tule meelde, kuidas kirjutatakse sõna “maja”.
Kindlasti oled seda kogenud, et ärkad hommikul üles ja uimerdad ringi, võimetuna selgelt mõtlema või tegutsema, ning ärkad täielikult alles siis, kui oled piisavalt ringi liikunud, nii et veri hakkab soontes voolama. Kui “staatika” on korras, oled sisse lülitatud ja ideed hakkavad voolama. Kui su seisund on vilets, pole kasu ka headest ideedest. Muidugi, kui oled sisse lülitatud, siis pead olema häälestatud õigele kanalile, et saada, mida sa tõesti tahad. Mentaalselt pead keskenduma sellele, mis sulle jõudu annab. Kui millelegi keskendud – millelegi häälestud – , siis tunned end intensiivsemalt.
Niisiis, kui sulle ei meeldi su praegune tegevus, on aeg kanalit vahetada. Elus võib mida tahes vaadata mistahes aistingutega. Sa saad oma aistinguid kogu aeg ise valida – sa pead vaid õigele kanalile häälestuma. Seejärel on kaks põhivarianti, kuidas oma emotsionaalset seisundit muuta: muutes kas seda, kuidas kasutad oma füüsilist keha, või muutes oma tähelepanu fookust.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Tony Robbinsi raamatust “Ärata endas hiiglaslik vägi”.
