Tegelikult on nii, et mida rohkem sa mehele meeldid, seda väiksem on tõenäosus, et ta sulle läheneb. Miks? Sest tal on lihtsam rääkida naisega, kes talle ei meeldi. Rääkida naisega, kes paneb ta sisemiselt sulama, on uskumatult raske. Raskesti kättesaadavuse mängu uskujad arvavad, et naine peab alati ootama, et mees talle läheneks, sest siis ja ainult siis saab ta teada, kas ta meeldib mehele või mitte. Las ma ütlen sulle – selles pole kübetki tõtt. Süüdista telekat, süüdista filme, kuid tegu on suure väärarusaamaga, et alati alustavad mehed vestlusi naistega.
Tegu on täieliku eksiarvamusega, et mehed on need, kes kontakti loovad, et naisterahvas peab vaid kohale ilmuma ja mehed lendavad kohale nagu mesilased meepoti peale. Kui su kogemus seda kinnitab – sest mehed ei lähene sulle regulaarselt –, siis oled ilmselt veendunud, et see tähendab seda, et sa ei meeldi meestele. Reaalsus on see, et enamik mehi pole harjunud lähenema naistele, kes neile meeldivad. Vahet pole, kas tegu on Calvin Kleini aluspesumodelliga või kõige tavalisema välimusega kutiga tänavalt, enamus mehi ei astu naistele pidevalt ligi.
Ma tean kümneid mehi, kes on hea välimusega ja võluva käitumisega, targad ja edukad või heatahtlikud ja hea huumorimeelega, aga kes ei alusta õhtuti välja minnes mitte ühegi naisega mitte kunagi mitte ühtegi vestlust. Välja arvatud muidugi juhul, kui nad on umbjoobes või kui kõnealune naine on nende parima sõbra sõber. See ei tähenda, et ükski mees mitte kunagi ühelegi naisele lähenemiskatseid ei teeks. Kuid reeglina teevad seda need, kes kipuvad lähenema paljudele naistele. Naistele külgelöömine on nende suhtlemise käekiri.
Mul pole ligipääsu ühiskonnauuringute instituudi andmetele, kuid ma võin kihla vedada, et need vabalt suhtlevad „hei, beib, kas ma võin sulle joogi välja teha?“ tüüpi mehed moodustavad kogu elanikkonnast ühe protsendi. Kui sulle peol keegi ligi ajab ja väga pealetükkiv on, siis suure tõenäosusega on tegu inimesega, kellest oleks parem eemale hoida.
Samal ajal oled sa ümbritsetud tervest hulgast huvitavatest ja väärilistest meestest, kellel pole võõraste naistega jutu ülesvõtmine lihtsalt kombeks. Isegi kui mõni neist usub, et esimese sammu tegemine on meeste seltskondlik ja rüütellik kohustus, ei oska enamus seda teha. Kui keegi neid just ei aita või nad pole lugenud mõnda sellist raamatut nagu see siin, on nad selles veel vähem osavad kui sina.
Tuttav olukord, sõbra sünnipäevapidu. Või pole tegemist sõbraga, vaid lihtsalt kellegagi, keda sa tead. Oled üllatunud, et ta sind kutsus, aga mõned sõbrad veensid sind minema. Nüüd oled sa seal peol, sind sinna vedanud sõbrad on kuhugi kadunud ja sa oled klammerdunud napsuklaasi külge. Sa märkad kena meest teisel pool tuba. Sulle tundub, et ta vaatab sinu poole. Kas poleks tore, kui ta tuleks sinu juurde ja võtaks jutuotsa üles? Ta vaatab sinu poole. Naeratab. Märkad, et ta on naeratades veelgi nunnum. Sa naeratad talle vastu. Miks ta sinu juurde ei tule? Pole hullu, arvad sina. Küll keegi teid hiljem tuttavaks teeb. Tõenäoliselt tunneb ta mõnd su sõpra. Või äkki tutvustab teid sünnipäevalaps.
Õhtu jätkub, sa suhtled paari sulle varasemast tuttava inimesega. Ta naeratab uuesti. Siis võtab ta joogi ja liigub mujale. Enne oma sõpradega liitumist vaatab ta veel pikalt sinu poole. Võib-olla tunned sa tuttavat pettumust. Miks ta ei tulnud ja sinuga juttu ei alustanud? Miks on naisele lähenemine mehe jaoks nii hirmus? Pane end hetkeks mehe olukorda. Oletame, et ta märkab sind ruumi teisest otsast ja otsustab, et talle meeldib see, mida ta näeb. Nüüd peab ta otsustama: kas kõndida üle toa ja alustada sinuga vestlust või mitte? Ja kui mitte, siis miks mitte? Mille pärast ta muretsema peaks? Ta on mures, et teeb end sõprade silmis lolliks. Oma sõprade ees enda lolliks tegemine on meestele suurema kaaluga, kui naised seda eales ette kujutada oskavad.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Matthew Hussey, Stephen Hussey raamatust „Leia õige suhe. Kuidas leida ja hoida mehe armastust“.
