Vastus sellele küsimusele sõltub sinu majanduslikust olukorrast ning rahaasjades seatud eesmärkidest, mille puhul võiks mõelda kuust-paarist kaugemale. Küsitlused, mida meediaväljaanded oma lugejate seas maksutagastuse teemal on teinud, näitavad, et lõviosal vastanutest läheb tulumaksutagastusest saadud raha igapäevakulude katmiseks. Kindlasti on see majanduslikus kitsikuses mõistlikum variant, kui vajalikeks kuludeks laenu võtmine või krediitkaardiga ostude eest maksmine.
Säästmine peaks olema enesestmõistetav
Siiski võiks mõelda võimalusele kasvõi osa tagasi saadud summast säästa. Säästmisel võib olla mitu eesmärki – panna raha kõrvale mustadeks päevadeks või ootamatute kulude katteks, kui peaks katki minema mõni kodumasin või juhtud ise haigeks jääma. Teadupärast kolme esimese töölt eemal viibitud päeva eest haigushüvitist ei saa, järgnevate haiguspäevade eest makstakse 70% su viimase kuue kuu keskmisest palgast. See on napimale pere-eelarvele üsna suur löök. Raha tasub kõrvale panna ka mõne majapidamises vajaliku suurema ostu tegemiseks, et vältida laenu võtmist, mis muudab ostu intresside ja lepingutasu võrra kallimaks.
Säästmiseks mõeldud summa võib kanda oma igapäevastest arveldustest eraldi, teisele kontole, et vältida summa märkamatut ära kulutamist. Võib kaaluda ka hoiustamist ning kuigi hoiuseintressid jäävad praegu inflatsioonile alla, on intress siiski suurem, kui raha lihtsalt arvelduskontol hoides. Praegu on aastase tähtajalise hoiuse intress erinevates pankades vahemikus 1,6-3,5%. Hoiuste intresse saad võrrelda võrdlustabeli abil http://www.minuraha.ee/hoiuste_vordlustabel
Kaalu oma laenukoormuse vähendamist
Kui sul on võetud mõni laen, võiks mõelda, kas tasuks tagasisaadud tulumaksusummat kasutada oma laenukoormuse vähendamiseks. Tagasi maksta tasuks kõigepealt need laenud, millel on kõrgem intress – näiteks järelmaks või väikelaen. Uuri ka seda, kas laenu ennetähtaegse tagastamise või suurema osamakse tegemisega kaasneb teenustasu.
Kas aeg on küps investeerimiseks?
Kui sul maksuametilt tagasi saadud summat lähiaastatel hädapärast vaja ei lähe, võid kaaluda investeerimist. Investeerimine on pikaajaline tegevus ja selle eesmärk on teenida oma raha arvel täiendavat tulu. Ka eesmärgid võivad olla väga erinevad – koguda lapsele raha iseseisva elu alustamiseks, parandada aastate pärast oma elamistingimusi, investeerida pensioniajaks jne.
Investeerida saab näiteks investeerimisfondide osakutesse, aktsiatesse, investeerimishoiusesse või muudesse varadesse, kuid kindlasti peaksid arvestama, et investeeriksid raha, mida sul lähema aasta-paari jooksul tingimata vaja ei lähe.
Oluline on meeles pidada, et iga rahapaigutusega kaasnevad riskid. Seejuures käivad riski suurus ja oodatava tulu suurus tavaliselt käsikäes – mida suuremat tulu on võimalik teenida, seda suurem on risk raha kaotada. Pane ka tähele, et väärtpaberite (aktsiad, investeerimisfondi osakud) ostmisega ja müümisega kaasnevad kulud – tehingutasu, väärtpaberikonto hooldustasu, fondide puhul igakuine fondi valitsemistasu jne. Uuri ka seda, kuidas teenitud tulu maksustatakse.
Aktsiad. Kui ostad mõne ettevõtte aktsiaid, oled üks selle ettevõtte omanikest ja on võimalik, et teenid lisaraha kas dividendidena või aktsiakursi tõusu pealt. Pead arvestama, et kurss võib ka langeda ja dividende võidakse mitte maksta, kui majandustulemused ei vasta ootustele. Aktsiainvesteering ei sobi juhul, kui soovid investeeritavat raha lähitulevikus kasutada ja sa ei ole valmis selleks, et investeeritud raha võib selle aja jooksul kahaneda.
Investeerimisfondid. Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib spetsiaalse tegevusloa saanud fondivalitseja. Ta paigutab investorite raha näiteks erinevatesse aktsiatesse või võlakirjadesse. Kuna ühes investeerimisfondis on mitme ettevõtte aktsiaid/võlakirju, siis on riskid hajutatumad kui ühe ettevõtte aktsiasse investeerides. Investor saab kasumit (või kahjumit) fondi osaku väärtuse tõusust (või langusest). Investeerimisfondid on ka näiteks III samba pensionifondid. Investeerimisfondi saab investeerida ka väiksemate summade kaupa, näiteks 30-40 eurot. Aktsiate ostmine väikeste summade kaupa üldjuhul mõistlik ei ole, sest tuleb arvestada ka teenustasudega.
Investeerimisriskiga hoius ehk investeerimishoius. Investeerimishoius on kombinatsioon tähtajalisest hoiusest ja investeerimistootest. Hoiuperioodi lõpus teenitav intress ei ole ette teada, sest intress sõltub hoiuse alusvara hinna liikumisest hoiuseperioodi jooksul. Alusvaraks võivad olla näiteks väärtpaberid, valuutad, toorained ning kuna nende hinna liikumist ei ole võimalik ette ennustada, pole ka investeerimishoiuse puhul võimalik öelda, kui suurt intressi see teenib.
Enne raha paigutamisega alustamist tutvu investeerimise põhitõdedega, samuti analüüsi, kui palju sul on kas ühekordselt või igakuiselt võimalik investeerida. Mõtle ka, kui suurt tootlust ootad, milline on su riskitaluvus ning kui pikaks ajaks oled valmis oma raha ühe või teise investeeringuga siduma.
Allikas: www.minuraha.ee
