Maailma ühe suurema pruulikoja – 116 000 töötaja ja 200 brändiga firma – Anheuser-Busch tegevjuht Carlos Brito tõi välja organisatsiooni kolm edutegurit – unistus suurest edust, õiged inimesed ja omaniku kultuuri tekitamine. Brito nentis, et need on tavalised ja tuntud asjad, mis üllatavad väheseid. Tulemuste erinevus tuleneb aga juhtide retoorika ning tegude lahknevusest – teavad küll, aga ei rakenda.
Unistused
Brito tuletab meelde, et ühine unistus on see, mis meeskonna samas taktis astuma paneb – kui seda ei ole, liigutakse erinevates suundades hoolimata samast eesmärgist. “Suurte unistuste peale mõtlemiseks kulub sama palju energiat kui väikeste unistuse peale mõtlemiseks, seega unista suurel,” paneb ta juhtidele südamele. Piire on vaja kogu aeg testida.
Õiged inimesed
“Inimeste valiku osas keskendu parimatele, sest need tõmbavad ligi teisi tippe, keskpärased tõmbavad ligi teisi keskpäraseid,” ütleb Carlos Brito. “Investeeri palju aega oma inimestega vestlemiseks – vaid nii saad neid tundma õppida. See on Sinu, mitte personalijuhi töö.”
Sama meelt oli oma ettekandes ka Jack Welch, kes ütles, et juhtide üks suuremaid vigu on soov oma nõrgemaid inimesi järgi aidata – 10% kõige nõrgema tulemustega inimesi tuleb kiirelt lahti lasta ja 20% parima tulemuste saavutajaid tuleb kättel kanda. Nii lihtne see ongi.
Kultuur
Kolmanda asjaoluna toob Brito välja omaniku kultuuri tekitamise – kõik töötajad peavad enda tundma firma omanikena, siis kasvab pingutamise soov ning väheneb hüppeliselt “üle jala” tegemine – omanik ju nii ei tee. Sellise kultuuri tekitamine aga võtab aega – kiireid lahendusi siin ei ole, inimeste kokku ostmine ei ole siinkohal ajavõit, vaid ränk eksimus. Oma inimesed tuleb ise üles kasvatada.
Kultuuri osas soovitab Jack Welch meeles pidada ka seda, et mida kõrgemal inimene organisatsioonis asub, seda siiram ta saab olla ning mida madalamal seda rohkem peab ta poliitilise korrektsuse peale mõtlema. Ära seda unusta kui kolleegi tegelikult mõista tahad.
Friikökonimist Steve Levitt oskas aga välja tuua peamise põhjuse, miks ettevõtted nii vähe eksperimenteerivad – soov olla kõiketeadja. Levitt ütleb, et erinevalt professoritest ei ole ta kohanud äriinimesi, kes tunnistaks, et ei tea küsimusele vastust. Sellises meelsuses tähendaks aga eksperimenteerimine ju vastuse mitte teadmise tunnistamist. Muuda seda.
Lõpetuseks – Brito paneb juhtidele südamele, et need ei kardaks palgata inimesi, kes nendest edukamaks võivad saada, Jim Collins lisab, et juht ei tohi keskenduda enda karjäärile vaid peab igal hetkel ja igal sammul tegelema suurepärasuse loomisega, siis tuleb ka suur edu.
Allikas: www.juhtimine.ee
