Tommy Hellsten küsib oma raamatus "Võidujooks ajaga", kas tunneme ära hinge kutse ja omaenda ainukordsuse. Kas suudame peatuda ja seista silmitsi nüüdishetkes avaneva ajatusega? Meie hing on igavikuline, hing tunneb ennast ja teab, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Inimene saab osa selle igavikulisest väärikusest sedamööda, kuidas ta õpib elama ühtekuuluvuses oma hingega.
Üks käib väheke kühmus, teisel vänderdab tagumik, kolmandal on silmnäos tuhat kortsu. Ühel on rinnad nagu kärbsepiits, teisel reied kui apelsin. Oleme mererannas.
