Teraapiakaardid, mida tuntakse ka metafoorikaartide nime all on põnev lisa nii individuaal-, grupi- kui ka pereterapeutide ning kogemuskoolitajate, rühmatöö koordinaatorite ja hariduspsühholoogide professionaalsesse töövahendite arsenali. Meie kaardid sisaldavad nii pildikaarte (kaarte, millel on illustratsioonid) kui ka sõnakaarte (kaardid, millel on sõnad või fraasid).
Kaarte omavahel kombineerides ning sõnu ja pilte omavahel kas juhuslikult või sihilikult paari seades moodustub lõputu hulk erinevaid kombinatsioone, mis aitavad luua silda tunnete ning sõnalise väljenduse vahel. Sõnade ja piltide kombineerimine kutsub väliste piltide mõjul sisemusest esile seal varjul oleva ning avab seega valulistele teemadele väljendustee, mis võib viia uute mõistmiste ja äratundmisteni.
Näiteks võib grupinõustamisseansi ajal kurtis koolidirektor, et tal on olnud palju raskusi oma töötajate juhtimisel, kuigi ta kinnitas, et on nendega avatud, lahke ja vabadust andev. Siis tõmbas ta kaks kaarti: Metafoorkaardi, millel oli kirjas “võimumäng” ja pildi, millel oli kujutatud seotud silmadega meest inimrühma keskel. Iseendalegi üllatuseks mõistis ta, et vastuolu tema enesekuvandi ja kontrollihimulise käitumise vahel oli ta tegelikult tupikusse suunanud. Kombinatsioon sõna- ja pildikaartidest lõhkus talle tuttavliku ja ootuspärase käitumisviisi ning võimaldas tal uuendada oma enese nägemust oma rollist. Selle uue äratundmise toel oli ta valmis liikuma seniselt kontrollivalt lähenemiselt palju koostöövalmimasse mudelisse.
Metafoorikaardid avavad akna inimese sisemaailma: assotsiatiivsed reaktsioonid pildikaartidele annavad võimaluse reflekteerida lapsepõlvemälestustel, meenutada allasurutud kogemusi ja vabastada blokeeritud tundeid. Kuna kaartidel kujutatud metafooride tõlgendamine on puhtalt vaatajapoolne, siis võib sama kaart käivitada täiesti erinevaid reaktsioone.
Näiteks olid ühel emal ja tema tütrel suured raskused teineteisemõistmisel ning mõlemad süüdistasid teist väheses hoolivuses ja mõistvuses. Teraapiasessioonil tutvustatid neile TanDoo kaarte. Kumbki tõmbas täpselt sama kaardi. Ema ütles tütrele: “Näed, kuidas su vanemad sind hoiavad ja kaitsevad!” Tütar ütles pisarsilmil: “Kas sa ei näe, kuidas see mind lämmatab?” Nüüd suutsid nad lõpuks märgata oma erinevusi ning see oli esimene samm uuenenud vaatega lähenemisele nendevahelistele konfliktidele.
Vasaku ja parema ajupoolkera erinevuste uuringud viitavad nende teineteist täiendavatele omadustele: loogiline, järjestatud, analüütiline verbaalne mõtlemine kuulub vasakule ajupoolkerale ning tunded, intuitsioon, ettekujutlused ja loomingulisus paremale.
Vasak ajupoolkera kasutab sõnu, säilitamaks meie reaalsustaju, samas kui parem ajupoolkera sõltub vähem reaalsusest ning on rohkem avatud muutustele ja loomingulisusele. Pildid on parema ajupoolkera keel.
Kokkupuude kujutisega võib juba iseenesest käivitada ükskõik millise tunnetejada ning puudutada inimese isiklikku sisimat tõde. Verbaalse tähenduse kombineerimine pildilise metafooriga, mis annab viimasele sõnalise tähenduse, loob silla vastuolude ja sisimate kogemuste vastukäivuste vahel. Kui loogiline arusaamine, tahe ja kavatsused ei näi probleemile lahendust toovat, siis aitab uue vaatenurga leidmine leida ka uue konstruktiivsema lahenduse. Metafoor on parema ajupoolkera keel, mis võib purustada negatiivsete mõtete ja käitumiste nõiaringe ning tuua kaasa muutuse paremuse poole. Metafooride keel, mis kaartide kasutamisel luuakse, annab inimestele võimaluse oma sisemiste kaitsemehhanismide ülekavaldamiseks, sest viimased põhinevad rutiinile, sotsiaalsetele tavadele jne. (Ayalon, 1992; 1993).
Kui osalejail palutakse valida kaart ning kasutada seda oma tutvustamiseks, siis saavad nad “iseend uuesti luua”, kasutades kujutisi, jooni, värve ja kujundeid. Kaardid suunavad neid pöörduma seni uinuvolekus olnud kujutlusvõime poole, et kaasata visuaalsed, sensuaalsed ja intuitiivsed mõtlemismudelid.
Näiteks ühes rühmatutvustuses tõmbas üks osaleja kaardi, millel oli kujutatud kookonist väljuvat liblikat. Ta tutvustas end kui tõuku, kes on hall ja unine ning jättis täiesti tähelepanuta kogu kauni värvide ja varjundite valiku, mida kaart võimaldanuks. Tema enda sisemise reaalsuse tajumus võttis ohjad üle. Pärast teist ringi, kui osalejail avanes võimalus valida kaart, mis väljendaks kõige paremini nende soovitud enesekuvandit, jäi see osaleja selle sama kaardi juurde ja ütles üllatunult: “Ma tegelikult näen siin nüüd, kuidas see kookon muutub värviliseks liblikaks.”
Kaardid, kui metafoorilise projektsiooni töövahend, käivitavad meie fantaasia. Tagasiminek fantaasiamaailma, vabastades lapselikku käitumist ilma hinnangute või kriitikata, muutub tervendavaks kogemuseks. Saab luua väljamõeldud sõnu ning meie loovus ergastub. Need kaardid aitavad luua ruumi, milles viibides lubame endil leiutada, uskuda ja unistada, samas teades kogu aeg, et see “fantastiline reaalsus” on siin selleks, et teenida meie toimetulekuvõimekust, mitte selleks, et meid tegelikkusest ära lõigata (Lahad, 2003).
Kaardid terapeutilise katalüsaatori metafoorikaartide vormis on tõhus vahend terapeudi töövahendite valikus. Kaardid aitavad äratada usaldust, luua sidet ja turvalist suhtlusruumi kliendi ja terapeudi vahel nii individuaalse kui ka grupiprotsessi puhul. Kui kasutame metafoorkaarte, siis kehtib teraapiline, kahepoolsel mõistmisel rajanev kokkulepe, et iga kaardi tõlgendus eksisteerib ainuüksi osalejate endi silmis. Terapeudi roll on tõstatada küsimusi, mis aitavad teatavaid protsessi aspekte selgemaks muuta, näiteks: „Kui oled kriisiolukorras – mis sind aitab? Mis sind häirib? Kes saab sind aidata? Kuidas sa oma loo lõpetaksid?” Läbinägelikud suunavad küsimused mängivad „Sammurütmi ja suunamise” protsessis olulist rolli (Erickson, 2006).
„Sammurütmi” määramine laseb terapeudil kliendiga ühendusse astuda empaatia, austuse ja omaksvõtuga, samas kui „suunamine” tähistab tegevusi, mille kaudu tuuakse sisse uusi ideid või sissevaateid, mis viivad problemaatilistele teemadele alternatiivsete lahenduste ja väljapääsuteede otsinguile.
See protsess areneb „turvalise ruumi” piires, mille loovad kaartidel kujutatud kujutised ja sümbolid. Metafoorikaardid aitavad luua „turvalise ruumi”, milles klient tunneb end vabalt liikudes valupiirkondadest tervenemispiirkondadesse, tehes seda suhteliselt lühikese aja jooksul. See ruum võib olla nii reaalne kui ka kujuteldav. See võib asuda siseruumides (kindluses või koopas) või õues (džunglis või päevalillepõllul). Klient võib valida nii iseendana esinemise kui ka mängida mitmeid erinevaid rolle, näiteks, realistlikud rollid, unistuste rollid, kujuteldavad rollid jne.
Need kaardid esindavad teadvustamatuid tundeid mitte ainult kliendi vaid ka terapeudi jaoks. Võib juhtuda, et kaarditeraapias moodustub neurobioloogiline intersubjektiivne stsenaarium, milles käigus kaartide tekitatud muljed ja reaktsioonid tekivad kliendi ja terapeudi paremate ajupoolkerade vahel. Metafooriline pildikaart võib siinkohal toimida kui vahend kogemuslikuks sõnatuks sidemeloomeks ja teraapiliseks sekkumiseks. Terapeut kasutab kaarte aitamaks kliendil määratleda tema unikaalseid meetodeid stressi, kriiside ja traumadega toimetulemiseks. Järgnevad näited aitavad selgitada, kuidas kasutada kaarte erinevate kaotusest tulenevate traumadega töötamisel.
Autorid: Dr. Ofra Ayalon & Bibi Siso-Ayalon
Eestis on metafoorkaartide praktiline koolitus, mis sobib nii terapeutidele, personalijuhtidele, õpetajatele, lapsevanematele kui inimese alateadvusest huvituvaile inimestele toimumas 11. novembril Tallinnas. Täpsem info on leitav SIIT.
