Kuigi mikroplasti mõju organismile pole veel hästi mõistetud, tunnevad teadlased tõsiselt muret, kui palju inimesed seda alla neelavad ja sisse hingavad, vahendab Novaator.err.ee.
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi merebioloog Jonne Kotta nentis, et alates 1940. aastast on plast kujunenud inimühiskonna lahutamatuks osaks. Selle tulemusena kasutab enamik inimesi plasttooteid igapäevaselt.
„Plastide globaalne aastatoodang on tõusnud kiiresti – umbes kahelt miljonilt tonnilt 1950. aastal kuni 348 miljoni tonnini 2017. aastal. Ainuüksi hiljutine ülemaailmne COVID-19 pandeemia suurendas plastijäätmete hulka kaheksa miljoni tonni võrra. Umbes kümnendik plastijäätmetest satub lõpuks ookeanidesse,“ ütles Kotta ERR-ile.
Ta sõnas, et kui plast sattub merekeskkonda, lagunevad plasti osakesed valguse, mehaanilise hõõrdumise, lainete, temperatuuri kõikumiste ja biolagunemise tõttu väiksemateks tükkideks. „Plastiosakesed suurusega üks kuni tuhat mikromeetrit on levinud juba kõikjale,“ nentis teadlane.
