Kui ma noorem olin, siis lasin end tihti mõjutada sellel, mida ümbritsevad inimese ütlesid. Sain näiteks koolis õpetajalt kurja märkuse, poemüüja nähvas midagi või oli mõni sõber endassetõmbunud ja tige, siis arvasin otsekohe, et ma olen midagi valesti teinud, et pälvin sellist käitumist. Nüüd olen õnneks arusaamisele jõudnud, et kui inimene on ise õnnelik ja rahul, siis ta jagab oma rõõmu ka teistele. Kui keegi on õnnetu, rahulolematu või tige, siis saadki sa sealt vaid käratuse, ebameeldiva käitumise või ignoreerimise. Nii lihtne see ongi. Enamasti käituvad inimesed sinuga vastavalt sellele, kuidas nad ennast tunnevad, mitte vastavalt sellele, mida sina oled ära teeninud. Seega, ära võta südamesse, pigem tunne neile kaasa, et neis puudub rõõm. Parim, mida teha saad, on vastata neile heaga, ehk paneb see neid märkama, et asjad polegi nii halvad.
Vahel argielusse süvenenult on ka endal raske märgata positiivset, mis tegelikult elus on. Kuidagi kipub fookus ikka ja jälle paigast ära ja taas on meeles ainult kohustused. Täna hommikul laua taga tööd tehes ja hommikukohvi juues peatus pilk aknast välja vaadates pihlapuudel, mis hoovis kasvavad. Päike paistab ja paneb punased marjad särama ning tuul kõigutab õrnalt sahistades puuoksi. Laual aurab tass värske kohviga ja töö ootab tegemist. Õnneks on mul töö, mida armastan ja mille üle saan rõõmu tunda. Väljas on suvi, ma tunnen ennast hästi ja mul on hea meel, et nädalavahetusel ootab ees väljasõit koos mehe ja lapsega. Kõike seda mõeldes saan aru, et see ongi ju õnn. Minu rahulik armas igapäevane idüll, mida tuleb vaid märgata.
Kindlasti on alati asju, mis ei tee meelt rõõmsaks, kuid ei pea ju keskenduma ainult neile. Meie enda valida on see, kuhu me oma fookuse paneme. Jättes märkamata kõik positiivse, ning tuues välja kõik selle, mis ei ole nii nagu vaja, rikume me vaid endal tuju ning pikas plaanis kahjustab pidev stress ka tervist. Seega tasub siiski märgata ka neid väikseid igapäevaseid rõõme, mis meie elus on ja tõsta neid esiplaanile. Hea tuju loob hea elu!
Autor: Maria Tammemäe
