Kõik tahavad olla õnnelikud, pürgida selle imelise seisundi poole, kus enesetunne on suurepärane ja sisemine rõõm paneb silmad särama. Olles õnnelik tunduvad kõik asjad paremad, mured kahanevad pisitillukeseks ja rõõm kasvab hiigelsuureks. Kuidas on nii, et vahel on õnn justkui õue peal ja vahel pole seda kohe mitte kusagil?
Kui ma noorem olin, siis lasin end tihti mõjutada sellel, mida ümbritsevad inimese ütlesid. Sain näiteks koolis õpetajalt kurja märkuse, poemüüja nähvas midagi või oli mõni sõber endassetõmbunud ja tige, siis arvasin otsekohe, et ma olen midagi valesti teinud, et pälvin sellist käitumist. Nüüd olen õnneks arusaamisele jõudnud, et kui inimene on ise õnnelik ja rahul, siis ta jagab oma rõõmu ka teistele.
