Sama muster kehtib ka enese alavääristamise kohta. Kui süüdistame ja halvustame oma keha, võime endale teadmatusest programmeerida haiguse ja enese vastu suunatud rünnak väljendub juba raku tasandil. Tegu pole new age vaatenurgaga. Epigeneetika on paljukordselt kinnitanud, et meie mõtetel on mõju ajulainetele, mis reguleerivad geeniekspressiooni ja sellega seonduvalt rakkude tööd.
Platseeboefekt (tervenemist esile kutsuv usk), millele sageli viidatakse vaat et põlgusega, on parim näide meele võimust keha üle. Nii mõnigi tõsiseltvõetav teadusuuring on jõudnud arvamusele, et antidepressantide mõju võib suures osas olla seotud platseeboefektiga.
Ent keha ja meele koostöö pole edukas üksnes psüühiliste või psühhosomaatiliste vaevuste puhul. Platseeboefekt on üllatavalt võimas ka kirurgias, kus enamik inimesi seda üldse võimalikuks ei peaks. Mille muu kui vaimu võimuga keha üle seletada seda, kui painava osteoartriidivaluga patsiendid pärast platseebo-operatsiooni ennast sama hästi tunnevad kui tegeliku operatsiooni läbinud patsiendid. Platseeboefekti mõjul paranevad liigesed, laienevad bronhid, tervenevad haavandid, langeb vererõhk ja hakkavad kasvama juuksed. Pole kahtlust, et positiivne eelhäälestus ja usk tervenemisse mängib paranemisteekonnal vaat et kõige olulisemat rolli üldse.
Täpselt sama võimas efekt kui platseebol on ka notseebol ehk sellel, kui laseme end kodeerida kellegi teise või iseenda negatiivsest prognoosist haigusele. Pärast sünge diagnoosi saamist à la “Teil on elada jäänud vaid mõned kuud” suureneb inimestega juhtuvate õnnetuste ja traumade arv. Näiteid sellest, kuidas halb eelkodeering saatust võib mõjutada, leidub hulgaliselt nii teaduskirjanduses kui inimeste mälestustes.
Autor: Liis Orav, integratiivne terviseterapeut-toitumisnõustaja
Allikas: Kirjastuselt Pilgrim ilmunud Liis Orava raamat “Toida oma tervist. Haiguste ennetamine ja tervise taastamine õige toiduvaliku ja loodusraviga”
