Oma kiires elutempos ei pane me tähelegi, et just see imeline ja seletamatu tunne on meie elu eesmärgiks. Märgakem armastust kõikjal enda ümber – lilled laual ei suudaks õitseda ilma armastuseta, kass voodil vajab nurrumiseks armastust ning isegi mööbel sinu ümber on loodud kellegi armastusest.
Kirjanik New Thought on öelnud: “Armastus on element, mis vaatamata sellele, et ta on füüsiliselt nähtamatu, on sama reaalne nagu õhk või vesi. See on toimiv, elav ja liikuv jõud. See liigub lainetena ja hoovustena nagu ookeanilained.”
Armastuse füüsiline puudumine teebki selle nii müstiliseks tundeks ning paneb meid seda otsima kogu oma elu. Tõesti, me otsime armastust kogu elu – enda seest ja enda ümber, kuid me ei pruugigi seda leida. Armastuse leidmiseks on vaja märgata, tunda ning selle nimel vaeva näha. Armastuse kiirgamine maailma on üks suur ja võimas ülesanne inimkonnale. Armastuse kiirgamise all pean silmas egost vaba armastust, mis ei oota, vaid annab ilma tagasi soovimata.
Kõrgemast armastusest, mis on meie elu eesmärgiks, rääkides pean silmas midagi palju suuremat ja võimsamat. See ei ole armastus oma perekonna, sõprade ja lemmikloomade vastu, see on mingi positiivne jõud, mis suudab muuta kogu meie elu. Armastus ei saa olla nõrk, jõuetu ega pehme. Armastus on kõige positiivsem jõud maailmas. Armastus on absoluutselt kõige hea ja positiivse põhjus.
Kujuta ette maailma armastuseta – esmalt ei oleks sind ega mind olemas, samuti poleks saanud sündida keegi sinu perekonnast ning sõpradest. Sel planeedil poleks armastuseta ühtegi inimest ega hingelist. Me sünnime maailma armastusest. Nii see vähemasti võiks ja peaks olema. Kui täna kaoks armastuse jõud, hakkaks kogu inimkond välja surema. Meist kaoks energia ja jõud. Me peaks vastu teatud aja tundetutena, kuid mitte pikalt. Maailm laguneks koost, kui armastus kaoks.
Kõik see, mida sa oma elus teed, tuleneb tegelikult armastusest. Armastuse puudumisel sa ei sooviks ega suudaks end liigutada. Sinus poleks seda kummalist jõudu, mis paneb sind hommikul ärkama, töötama, unistama ning tegutsema. Sel hetkel, kui inimene hakkab tegema oma elus asju, mida ta ei armasta, kaotab ta endast kogu jõu ja usu. Märgakem neid inimesi enda ümber, kes teevad oma tööd nii nagu keegi annaks neile igal hommikul piitsa. Vahel ma märkan neid ja minus on nii suur soov öelda, et nad teeksid hoopis seda, mida armastavad.
Me muutume täiesti emotsioonituteks robotiteks, kui me ei armasta oma tööd või elu. Meist puudub see sära, mis annab meie elule tõuke. Me ei oska ega taha anda enam armastust inimestele ning maailmale. Nii tekib suur depressioonis olevate inimeste protsent. Selle kõige saaks ära hoida armastus ja selle vägev jõud.
Ma tahan rääkida ühe loo oma elust. Seda lugu on raske sõnadesse panna ja tunnet edasi anda. Ma olen oma elus tööalaselt puutunud kokku tuhandete klientidega. Ühel päeval kohtusin kõige erilisemate klientidega. See oli üks armastav paar Ameerikast. See, kuidas nende kahe inimese vahel elas armastus, oli kirjeldamatu. Ma sain nende armastusest osa üheainsa hetkega. Nad ei saanud teineteiselt silmi, kuigi olid sellises vanuses, kus kolitakse eraldi tubadesse magama. Nad ei väsinud kordamast, kuidas nad teineteist armastavad ning imetlevad. Lõpetuseks nad ütlesid, et nende suur unistus on kunagi surra nii, et nad on teineteise embuses. Mul tulid pisarad silma ja ma olin armastusest valgustatud. Piisas paarist hetkest, et ma sain osa täiesti võõraste inimeste armastusest. See ongi see, mida me saame teineteisele pakkuda. Pole oluline, kas meie ümber on vaene või rikas, paks või peenike, ilus või kole – me saame anda oma armastust kellele või millele tahes.
Kui me märkame, et meie ümber on kõikjal armastus ning kõik meie ümber on sündinud armastusest, mõistame, et kõigi teiste eesmärkide kõrval siin elus on peamine siiski ARMASTADA. Pole oluline, kas sul on kõrval kaasa, keda armastada või ei. Sul on võimalik armastada. See on valik.
“Võta ära armastus ja meie maa on haud”- Robert Browning
Tuuli Mäemat
