Ma olen alati elanud teadmises, et kõik, mis mulle hea pole, tuleb oma elust välja tõugata. Nii olen teinud seda ning alati mõelnud, miks see küll ei õnnestu.
Nüüd aga tean, et igaks asjaks on oma aeg. Iga asi, mis peab minema, see ka läheb. Kõik need olukorrad on nagu toored õunad puul – sa tead, et kui neid praegu nopid, tunned hiljem kõhuvalu ning suhu jääb hapu tunne. Sul on vaja vaid kannatlikust, et oodata, kuni need õunad ise valmivad ning alla kukuvad. Kas need õunad aga jäävad puu alla mädanema või teevad kellegi moosipotis õnnelikuks, seda me ette ei tea.
Meie elus toimub pidevalt puhastus, millest meil endal aimugi ei ole. Inimesed kaovad meie elust ning tulevad sinna. Meie valik on kas nutta neid taga või tänada kõige eest ja lasta neil minna. Oma kogemuste põhjal saan soovitada, et viimane on kasulikum nii tervisele, vaimule ning füüsisele.
Inimestel minna lasta pole kerge, ometigi ei ole me keegi kellegi omand. Me oleme justkui laenatud teineteisele – saame teineteiselt kõik, mis vaja ning liigume edasi.
Nii võiks inimsuhteid võrrelda justkui aastaaegade vaheldumisega. Pidevalt muutub midagi, kuid miski jääb ikka samaks. See miski oled sina, kes saab järjest tugevamaks, targemaks ning jõulisemaks.
Tee kõik selleks, et ühel päeval pimesi teada, mis on sulle parim ning lubada endale vaid kvaliteeti. Mitte leppida keskpärasusega.
Rända nii kaua kui on vaja, et tunda – olen kohale jõudnud.Tunnista seda hetke ning ole täielikult kohal, rahul, õnnelik ning armastatud.
Pea meeles, et miski siin ilmas pole jääv. Kõik muutub, kõik kaob, see lihtsalt on määratud nii olema. Mida varem sa seda mõistad, seda varem jõuad soovitud teekonnani.
Meie kellegi elus pole kõik nii nagu peaks. Minu elus ei ole samuti – on asju ja olukordi, inimesi, kelle puhul ma tean, et asi pole õige. Aga ma näen ja tunnen ka seda, et liigutades mägesid paneksin liikuma kogu looduse. Seega seisata ja lase olla. Märka mängu, kus kõik juhtub iseenesest ning sinu juurde tuleb parim.
Viimasel aastal on mu elust nii palju inimesi läbi käinud, et ma võiksin sama hästi olla kiirrong, kus vaid kõrvalistuja vahetub. Täna tahan mõelda neile ja tunda hinges tänutunnet. Tahan tänada neid iga naeratuse eest. Pisara, kallistuse ja suudluse, hoidmise ja hea sõna, abi ja hoole, uue kogemuse ja põnevate seikluste eest. Tahan olla tänulik. Ma ei taha enam süüdistada, et keegi lahkus sõnagi lausumata. Ei taha olla pahane kellegi peale, kes enam ei tulnud. Tahan mõista ja lasta minna. Kerge ja vaba südamega. Teate, et see on imeline tunne?
Tahan uskuda ja loota, et minu ellu tuleb veel palju väärtuslike laenatud inimesi, kuni saabuvad need, kes on päriseks. Ja ka nemad ei ole tegelikult päriseks. Me keegi pole kellelegi päriseks, sest meil kõigil on õigus käia oma teed ning kohtuda vahepeal soojaks peatuseks ning kallistuseks.
Vabadus inimsuhetes on raskem kui arvame, ometigi avab see meile õige ukse tõeliseks inimsuhteks, kus puuduvad ootused, lootused, eeldused, kohustused. Seal lihtsalt ollakse õnnelikud. Tõelised inimsuhted on nagu soe kodu, kuhu saabud siis, kui muu maailm on ära väsitanud. Seal on alati soe, ahjusaia lõhn ning soe kallistus. Seal oodatakse sind alati ja lastakse sul olla. Lastakse olla see, kes sa parasjagu oled ning olla tahad. Sulle vaadatakse sügavale silma nagu keegi piiluks su südamesse ning ollakse kohal. Seal lastakse sul olla vabalt.
Kui palju selliseid inimsuhteid su elus on? Meie elu teevad hindamatuks ilusad hetked, austus ja armastus enda vastu ning inimsuhted. Inimsuhted loovad meis uut energiat ning elu. Kes me oleks ilma teiste inimesteta? Võiksime elada vaikides, kuid nii sureks meie vaim ning kogu keha. Me ei ole loodud üksi olema, mitte keegi meist. Samas ei ole me loodud ka kogema poolikuid inimsuhteid oma elus.
Täna neid, kes on läinud ja ava süda neile, kes veel tulevad. Täna kõiki, kes leiavad tee sinu ellu ja toovad sinna kasvõi väikese killu uut ja õpitavat. Ära leia kohta süüdistustele, kui nad lahkuvad. Ka sina lahkud kellegi elust, kui selleks on aeg. Me kõik ringleme teineteise eludes, jagades üksteisele väärtuslike õppetunde, et saada küpseks ja terviklikuks.
Autor: Tuuli Mäemat “Otsingud”, kirjastus Pilgrim
