Sõbrad, ärge heitke meelt. Me oleme neiks aegadeks loodud. Olen viimasel ajal kuulnud kurtmas mitmeid inimesi, kes on ikka päris sügavas hämmingus ja mures selle üle, kuidas meie maailmas praegu asjalood on. Puutume peaaegu iga päev kokku mingi vapustava uudisekilluga, mis pahatihti täidab meid kui tsiviliseeritud inimesi õigustatult vihaga selle vastu, kuidas kõik hea siin ilmas pealtnäha mutta tallatakse. Selline hinnang pole sugugi vale. Võtab lausa sõnatuks, kuidas mõned inimesed on niivõrd ahned ja ülbed, et ei kohku oma eesmärkide saavutamise nimel tagasi ka laste, vanurite, tavainimeste, vaeste, abitute ja kaitsetute väärkohtlemise eest. Sellegipoolest palun ma tungivalt sinult, hellalt hingelt, et sa ei katkuks neid raskeid aegu kirudes asjatult juukseid. Kõige tähtsam on mitte kaotada lootust. Seda seetõttu, et me olemegi neiks aegadeks loodud. Täpselt nii.
Oleme mitmeid aastaid kõikvõimalikke asju õppinud, harjutanud ja ette valmistanud, oodates üksnes võimalust üksteisega kohtuda just praegu, sellel elutasandil.Ma kasvasin üles Ühendriikides Suure järvistu lähedal ning oskan merekõlblikku alust kergesti ära tunda. Kui aga rääkida ärganud hingedest, võin öelda, et maailmavetel pole kunagi varem olnud nii palju võimekaid aluseid. Ja nad kõik on täielikult varustatud üksteisele signaale saatma sellisel moel, nagu seda pole inimajaloo vältel kordagi varem ette tulnud.
