Viimane ulatuslik katkulaine oli Euroopas 250 aastat tagasi, mis valusalt räsis Moskva elanikke, aga millest Eesti puutumata jäi. Novaator uuris Tartu Ülikooli uusaja professor Mati Laurilt, miks Eestisse katk ei jõudnud ja kui tõsised piirangud mujal Euroopas kehtestati.
Euroopa oli 1770. aastatel hädas kahe haiguspuhanguga: Türgist valla pääsenud muhkkatk jõudis venelasteni Türgi sõjavangidelt. Selle kõrval tabas Kesk-Euroopat soetõbi, mis nõudis samuti palju ohvreid.
Peamised abinõud, mida võimud katku leviku tõkestamiseks rakendasid, olid riigipiiride sulgemine ja karantiini kehtestamine.
Loe täispikkuses artiklit lehelt Teadlased avastasid pühi paiku ühendava erilise helimaastiku
Tundmatud lendavad objektid: millist tüüpi ufod on Maad külastanud?
Norrast leiti esimene vanapõhja puittempel