Kanada McMasteri ülikooli neuroteadlane Mark Tarnopolsky koges massaaži valuvaigistavat mõju põlvekõõluse vigastusest paranemise ajal. Kogemus tekitas uurijas huvi ning ta otsustas selgitada, kuidas mõjutab masseerimine lihasrakke.
Tarnopolsky värbas 11 noormeest, kes olid nõus teaduse nimel treeninguid tegema. Katsealused sõitsid jalgrattaga nii kaua, et see muutis nende jalalihased kangeks ja valusaks. Kümme minutit pärast treeningu lõppu masseeris füsioterapeut neil ühte jalga.
Katse jooksul võttis Tarnopolsky vabatahtlike reie nelipealihasest koeproovid nii enne treeningut kui pärast massaaži. Uurija võrdles geenide avaldumismustreid.
Treeningujärgselt olid lihased põletikulised ning seal leidus ohtralt valke, mis on seotud rakukahjustuste parandamisega. Selles polnud midagi uut, sest intensiivse treeningu mõju nende geenide avaldumisele on ammu teada.
Üllatuseks oli erinevus massaaži saanud lihase ning masseerimata lihase vahel. Masseeritud reies oli kolmandiku võrra rohkem valku PGC-1α, mis aitab rakkudel energiat toota.
Seevastu põletikuvastusega seotud geene sisse lülitavat valku NFkB oli pärast massaaži oluliselt vähem.
Massaaž surub alla pingutuse järgset põletikku ning laseb nii lihasel kiiremini taastuda, järeldas Tarnopolsky.
Uurija sõnul ei leidnud ta mingeid märke piimhappe hulga vähenemisest ega jääkainete eemaldamisest.
Seega leevendab mudimine valu põletikku tekitavaid geene välja lülitades.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.
Autor: Piret Pappel
Allikas: www.novaator.ee
