Pärast aastaid esinemisi üle kogu maa, tuues mantraid inimesteni, kui vahendit nende elude ümber kujundamiseks, olin ma sügavalt inspireeritud sellest, mida kogesin Eestis kontserttuuril olles.
Eesti läks koos Leedu ja Lätiga Nõukogude liidu võimu alla 1940. aastal. Selle okupatsiooni ajal oli palju keelde, kaasa arvatud rahvuslike Eesti laulude laulmine. Sellest hoolimata hoiti neid laule salaja elus inimeste kodudes ja erinevates kogunemiskohtades. 1987. aastal algas Eestis laulev revolutsioon, mille ajal rahvuslaule hakati laulma muusikafestivalidel. Hoolimata sellest, et laulud ei olnud ainsaks mehhanismiks revolutsioonis, olid nad kindlasti üheks instrumendiks. 11. septembril, 1988. aastal, kogunes veerand rahvastikust (300 000 inimest) festivalile nimega “Eestimaa Laul”, mis toimus Tallinna lauluväljakul. See oli koht, kus kodanikud ja poliitikud koos väljendasid oma kavatsust iseseisvuda, mis sai lõpuks teoks 20. augustil, 1991. aastal.
Meie kontserdil oli üks kuldaväärt moment, kui Eesti inimesed laulsid ja mina lihtsalt kuulasin. Nende hääled olid pehmed ja ingellikud. Kuulates kostusid mu kõrvu justkui ka nende hääled, kes Tallinnas oma iseseisvuse välja nõudsid. Ma võisin kuulda hääli, mis inimeste kodudes paljude aastate jooksul kõlasid, lauldes oma laule armastuse, rõõmu ja julgusega. Ma olin sügavalt liigutatud.
Olles Ameerika Ühendriikide ja Emakese Maa kodanik, esitan ma küsimuse: kuidas saan mina saavutada iseseisvuse ja ka teisi seda tegema inspireerida? Ma tahaksin olla sõltumatu laimust, religiossetest, poliitilistest ja kultuurilistest lahknevustest, mis on saanud šokeerival kombel meie maailma normiks. Ma sooviksin olla vaba ahnusest, mis kuritarvitab keskkonda ja Maa looduslikke ressursse nii, et tulevad põlvkonnad saavad nautida Maad ja elu sellel nii nagu meie seda praegu teeme. Ma sooviksin olla vaba hirmust ja sügavasse istutatud ärevusest, mis hoiab nii paljusid meist vaikivana ja võimetuna.
See revolutsioon on südame revolutsioon. Igaühel meist on võimalus just nüüd tõusta, seista ja anda oma hääl tõe jaoks. Me peame seda tegema armastuse, julguse ja tugevusega. Selles seisus me seisame kõigi ja kogu elu eest. Tõesti, see on meie tee kollektiivse rahu ja õitsemiseni. Ausalt öeldes arvan ma, et me vajame laule. Me vajame neid suures koguses. Alguses kuulame neid, siis laulame ise ja seejärel tegutseme nende järele – see on inimese ja revolutsiooni loomuses.
Siin on minu vabaduse laul. Mis on sinu lugu?
Samm sammu haaval,
Vähehaaval,
Päevast päeva,
Usaldades kõike, mis tuleb me teele,
Igaühel meist elutähtis roll,
Vabadus kartusest, tulgu, mis tuleb.
Snatam Kaur külastab oma Euroopa kontserttuuri osana Eestit, andes Tallinnas Alexela kontserdimajas koos ansambliga rõõmsa ja meeliülendava etteaste. 15. aprillil annab mantralaulja viis tundi kestva töötoa live-muusika saatel. Snatam Kaur jagab Naad Jooga vahendeid, kasutades heli, mis tervendab meid oma puhta armastuse energiaga, et saaksime tõeliselt oma südames rahu kogeda. Selles töötoas harjutatakse Kundalini joogat, mis sisaldab laulmist, meditatsiooni ja joogat.
Lisainfo leiad SIIT
Piletiinfo SIIN
Tutvu ka Snatam Kauri blogiga
Kuula Snatam Kauri tuntumaid lugusid:
