Kui hing tervendab enda ära, siis tervendab ta ka suguvõsa ära. Siin maa peal on kindel üks asi, mida me ei tohi unustada: mitte midagi, absoluutselt mitte kui midagi ei juhtu niisama ega ilma eelneva kokkuleppeta. Isegi kui meil on seda vahel raske mõista. Üleliigne muretsemine on seega asjata ja teeb meid ainult haigeks.
Kui keegi suguvõsas suudab mustri katkestada ehk negatiivse positiivseks muuta, siis kas ta teab juba enne tulekut, et tuleb seda tegema? Hinge kokkuleppetasandil võib seda teada, aga siia jõudes ei pruugi ta seda teadlikult mäletada. Võtame näiteks sellise suguvõsahaiguse nagu emakamüoom, mis tähendab emana enese süüdistamist.