Mõni laseb käed rippu ja ütleb, et tal on halb saatus ja teha pole midagi. Parim asi, mida teha saad, on õppida iseendast aru saama ja teadlik olema. Kes sa oled? Kust tuled? Mida siin teed? Tähtis on õppida märkama oma tundeid, kas oled positiivses või negatiivses võtmes. Õppida aru saama, milline tunne annab sulle hea ja milline halva tunde. Tunded, mis me oleme siia maisesse ellu kaasa võtnud, on meie loomejõud. Kui inimeses ei ole ühtegi tunnet, siis pole tal ka jõudu ennast liigutada või midagi teha. Teod, mida sa sooritad, olenevad tunde olemusest. Hea tunne – hea tegu. Halb tunne – halb tegu. Kui inimene paneb seda tähele, saab ta alati teha valikuid, kas olla õnnelik või õnnetu.
Inimesel on vaja teadvustada, et tal on siia reaalsusse tulles kaasa võetud enese muutmise vägi, nii et ta saab teha end kas õnnelikuks või õnnetuks. Kellelgi teisel ei ole seda väge. Nii et see süüdistamine ja uskumine, et teistest sõltub meie õnn või õnnetus, on täiesti mõttetu. Meile ei anta kaasa energiat teiste muutmiseks. Kui tahad maailma muuta, pead ikka iseennast muutma. Sissepoole muutmine mõjub väljapoole.
Uskumused väljenduvad tunnetes ja kui sünnid siia ilma oma elu kogema, siis teed seda läbi oma isiklike kaasavõetud tunnete. Minul oli kaasa võetud tunne, et mina olen alaväärne ja ma hakkasin uskuma, et jah, nii see ongi. Vastavalt sellele tundele hakkasin otsima enda juurest seda, miks ma olen alaväärne. Ja leidsingi: näe, mul on punased juuksed, ma olen paksuke jne. Ja see tunne ütles mulle, et mis sa ikka lähed teistega kohtuma, nad peavad sind alaväärseks. Mida see inimesega teeb?
See lükkab nurka norutama. See lükkab ennast kurvana tundma – keegi ei taha minuga suhelda. Depressiivsed inimesed ongi nende uskumuste kütkes, et mind ei taheta, mind ei armastata, ma olen kõlbmatu jne. Kui tunne on negatiivne, siis ära tassi seda tunnet endaga kaasas, tee see ringi, sest sul on vägi see ringi teha. Minu elu läks palju ilusamaks, kui ma hakkasin ütlema, et ma kogen praegu alaväärsuse tunnet. Kui lausun niisuguse lause ja kasutan sõna KOGEN, siis ma muudan seda uskumust. Tegelikult ma ju ei ole alaväärne, ma ainult kogen seda tunnet. Kõigil on vägi iseennast õnnelikuks teha.
Õnn või õnnetus on inimese sisemine seisund, teised ei pääse seda muutma. Teiste ütlemised ja teod panevad inimese enda tähelepanu liikuma kas halvale või heale tundele või uskumusele.
Et te ei langeks sellise elufilosoofia lõksu, kus teised teie elu määravad, siis tuleb uskumus ümber teha. Uut moodi uskumus on selline: absoluutselt kõik, mis minuga toimub, lähtub mu enda alateadvusest.
Siia alla mahub isegi elust lahkumine ehk surm. Ka selle valite te ise. Paljud ei karda surma, sest nad on aru saanud, et nad on igavesed. Aga nad kardavad suremist, sest see pidavat valus olema. Mina isiklikult ei mäleta mitte ühtegi valusat surma, ikka ainult mõnusat vabanemise tunnet. Surmahetkel tõmbad sa end kehast lahti, valu ei ole võimalik tajuda, selle asemel on kergus.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Mai-Agate Väljataga raamatust “Uue ajastu algus”.
Me muutume tundlikumaks ning meis avanevad uued võimed ja varjatud omadused. Milline saab olema uus ajastu, sealsed energiad ja väärtused, sõltub suuresti igaühest endast. “Kui küsite, kas midagi juhtub juba homme või uuel aastal, siis vastan, et mitte midagi niisugust, mida sa peaksid kartma,” ütleb selle raamatu autor, lisades, et uusi energiaid ja tundeid ei tohiks eirata, kuna see võib inimese haigeks teha. Täpselt sama juhtub, kui tunded pidevalt alla suruda. Kohanemine muutustega saab olema tulevikuvisioonides oluline võti.
Mai-Agate Väljataga arutleb muu hulgas ka teemade üle, mis ikka ja jälle kerkivad: kelle võimuses on muuta maailma ja kui palju saan ise oma elu ja saatust kujundada? Kuidas mõjutavad meid eelmised elud ja suguvõsamustrid ning milliseid elutarkusi tasuks nende muutmisel meeles pidada?
“Kui sul on soov muuta maailma, tuleb alustada endast. Kui muudame ennast, muudame ka maailma. Autor rõhutab, et inimese loomejõuks on tema tunded ja mõtted, millega saabki luua isiklikku uut reaalsust.